Värskest riigikaitseteemalisest uuringust selgub, et kaitsevägi jagab institutsioonide usaldusväärsuse pingereas 80 toetusprotsendiga neljandat-viiendat kohta rahvusringhäälinguga.
Eestlane peab kaitseväge väga usaldusväärseks
3. märts 2010, 13:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turu-uuringute ASi juht Tõnis Stamberg sõnas, et üldjuhul on kaitseväe positsioon olnud viiendal-kuuendal kohal, kuid sel aastal on rea veidi sassi löönud politsei ja piirivalve ühinemine. «Kui vaadata aga usaldusväärsust üldse, siis kaitseväe usaldusväärsus on väga kõrge ja siin pole midagi häbeneda,» lisas Stamberg.
Ta lisas, et traditsiooniliselt on eestlaste seas usaldusprotsent olnud 85-90 ning aegrida jälgides on see pidevalt tõusnud. «Mitte-eestlaste toetus on kõikunud ja siin on mängu tulnud rahutused ja Gruusia-konflikt ning kõik see, mida Vene meediaruum kajastab.»
Institutsioonide usaldusväärsuse seas oli küsimus ka kaitseliidu kohta, nemad asuvad kümnendal kohal ja Stambergi kinnitusel on ka see tavapärane, et ollakse kaitseväe usaldusväärsusest madalamal. Kaitseliitu usaldab 68 protsenti vastanuist.
Kõige usaldusväärsem on eestlaste jaoks päästeamet (96 protsenti), politsei- ja piirivalve (87) ning maksu- ja tolliamet(82)
Eesti julgeolekut ning ohte puudutavast küsitluse osast selgus, et sõjaliste konfliktide ohu suurenemist maailmas lähema aastakümne jooksul usub 44 protsenti elanikest. Eesti puhul usub olukorra muutumist konfliktiohtlikumaks 24 protsenti elanikest.
Kõige tõenäolisemateks ohtudeks, mis Eestit lähemate aastate jooksul võivad ähvardada, peetakse jätkuvalt ulatuslikke merereostusi ning küberrünnakuid. Võrreldes eelmise jaanuariga on eestimaalaste ohutunne valdavalt nõrgenenud. Vaid küberrünnakute esinemist hinnati tänavu sagedamini tõenäoliseks kui aasta tagasi.
Võrreldes mitte-eestlastega tunnetavad eestlased teravamalt küberrünnakute, ulatusliku merereostuse, mõne strateegilise objekti vastu suunatud piiratud sõjalise rünnaku ning mõne välisriigi poolse ulatusliku sõjalise rünnaku ohtu. Samas ohtu rahvuslikeks või usulistel motiividel toimuvateks kokkupõrgeteks elanikkonna rühmade vahel ning terroristlike organisatsioonide poolt korraldatud terroriaktide ohtu tajuvad mitte-eestlased teravamalt kui eestlased. Võrreldes eelmise küsitlusega on erinevused eestlaste ning mitte-eestlaste hinnangutes üldkokkuvõttes siiski vähenenud.
Turu-uuringute ASi korraldatud ja kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse küsitluse valimis oli 1000 15-70-aastast Eesti elanikku. Küsitlus toimus jaanuaris, varasemad küsitlused on toimunud umbes kuuekuuliste intervallidega, viimati 2009. aasta mais.