Äsjasest riigikaitseteemalisest uuringust saab teada, et Eesti julgeolekugarantiideks peetakse kõige sagedamini kuulumist NATOsse, kuulumist Euroopa Liitu ning koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga.
Eestlased näevad julgeoleku suurima tagatisena NATOt
3. märts 2010, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsjasest riigikaitseteemalisest uuringust saab teada, et Eesti julgeolekugarantiideks peetakse kõige sagedamini kuulumist NATOsse, kuulumist Euroopa Liitu ning koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga.
«Oluliselt mõjutab tulemusi eestlaste ja mitte-eestlaste arvamus,» märkis Turu-uuringute ASi juht Tõnis Stamberg. Tema sõnul on traditsiooniliselt koostöö ja heanaaberlikud suhted Venemaaga olnud väga oluline mitte-eestlastele. Nende seast avaldas toetust koostööle Venemaaga 60 protsenti ja eestlastest 29.
Samas kuulumist NATOsse näeb suurima julgeolekutagatisena 81 protsenti vastanuist ja mitte-eestlastest 39 protsenti. «See on ka täiesti loomulik. Kui vaadata kajastusi läbi Vene meedia ja läbi Eesti meedia, siis need on mõne koha pealt totaalselt erinevad,» sõnas Stamberg.
Kaitsealase koostöö puhul eelistatakse lähinaabreid - Lätit ja Leedut. Teisel kohal on Skandinaavia riigid ja kolmandaks nimetati USAd. Võrreldes mitte-eestlastega tähtsustavad eestlased enam koostööd Ameerika Ühendriikidega, mitte-eestlased aga koostööd Venemaaga.
Pärast Eesti saamist NATO täisliikmeks on toetus NATO liikmeks olemisele püsinud võrdlemisi stabiilselt kõrgena, kõikudes 71-78 protsendi vahel. Jaanuaris 2010 tõusis toetus NATOsse kuulumisele rekordiliselt kõrgele ehk 80 protsendini. Kuigi mitte-eestlaste seas on eestlastega võrreldes toetus Eesti NATOsse kuulumisele jätkuvalt madalam (93 vs 50), on mitte-eestlaste seas NATO toetajate suhtarv poolaasta jooksul suurenenud 19 protsendipunkti võrra (eestlaste seas 4 protsendipunkti võrra).