Kuigi Eesti osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel pooldab 59 protsenti riigikaitseteemalisel avaliku arvamuse uuringul osalenutest, on konkreetselt Afganistani-missiooni vastu 49 protsenti vastajaist.
Afganistani-missiooni toetab alla poole eestimaalastest
3. märts 2010, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige suurem vastuseis on Afganistani-missioonile, sellele on vastu 49 protsenti eestimaalastest, pooldajaid on 45 protsenti. «See on koht, kus pooldajate ja mittepooldajate hulk on kogu aeg kõikunud,» sõnas uuringut tutvustanud Turu-uuringute ASi juht Tõnis Stamberg.
Tavapärasest suuremat poolehoidu väljendasid eestimaalased Afganistani operatsioonis osalemise suhtes augustis 2008 (pooldas 44, vastu oli 48). Jaanuariks 2009 oli suhtumine missioonis osalemisse märgatavalt jahenenud - pooldajate suhtarv oli vähenenud 13 protsendipunkti võrra, vastaste suhtarv aga kasvanud 10 protsendipunkti võrra. Järgnevad küsitlused näitasid siiski taas suhtumise muutumist pooldavamaks - 2010. aasta jaanuarikuus on pooldajate ning vastaste suhtarv praktiliselt sama mis augustis 2008.
Eesti osalemist NATO reageerimisjõudude koosseisus või EL lahingugruppide koosseisus toetab 70 protsenti eestimaalastest, vastu on Eesti osalemisele NATO reageerimisjõududes 23 protsenti, EL lahingugruppide tegevuses 21 protsenti elanikest.
Eestlaste seas on suhtumine sõjaväelaste osalemisse rahvusvahelistel missioonidel jätkuvalt oluliselt positiivsem kui mitte-eestlaste seas. Põhjustena, miks peaks Eesti osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides, nimetati kõige sagedamini NATO abi võimalike ohtude tekkimisel Eestile ning sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse andmist.
Turu-uuringute ASi korraldatud ja kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse küsitluse valimis oli 1000 15-70-aastast Eesti elanikku. Küsitlus toimus jaanuaris, varasemad küsitlused on toimunud umbes kuuekuuliste intervallidega, viimati 2009. aasta mais.