Uuring: Eesti peab rünnaku korral osutama sõjalist vastupanu

Veiko Pesur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti võitleja õppustel
Eesti võitleja õppustel Foto: Mihkel Maripuu

Värske riigikaitseteemaline uuring näitab, et suur osa eestimaalastest pooldab rünnaku korral sõjalist vastupanu.


Turu-uuringute ASi juht Tõnis Stamberg märkis, et 77 protsenti küsitluses osalenutest leidis, et kui Eestit peaks ründama mõni riik, siis peab igal juhul osutama relvastatud vastupanu. «See on väga suur number ja näitaja meile hea,» nentis ta.

«Sama seis on kas siis, kui minna isiklikule tasandile. Kui Eestile tungitakse kallale, siis oleks kaitsetegevuses valmis osalema 66 protsenti vastajaist,» rääkis Stamberg.

Aga kui Eestile tungitaks kallale, siis Eestist lahkujaid oleks 22 protsenti, 39 protsenti inimesi ei teeks seda aga kindlasti mitte. Võrreldes 40-aastaste ning eakamate inimestega väljendavad valmidust Eestist lahkuda sagedamini 15-39-aastased inimesed.

Kui varasemal paaril aastal oli lahkuda-plaanijate suhtarv eestlaste seas statistiliselt olulisel määral madalam kui mitte-eestlaste seas, siis jaanuaris 2010 olulised erinevused kahe rühma vahel puuduvad.

Turu-uuringute ASi korraldatud ja kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse küsitluse valimis oli 1000 15-70-aastast Eesti elanikku. Küsitlus toimus jaanuaris, varasemad küsitlused on toimunud umbes kuuekuuliste intervallidega, viimati 2009. aasta mais.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles