Tagasi mobiilivaatesse

Eesti uudised

:

Glikman: jälitustegevuseks antud lubade hulk jahmatab

Statistika järgi on aasta-aastalt kasvanud taotlused pealtkuulamisteks. Eesti torkab aga silma kõrge taotluste rahuldamise protsendiga, mis vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul on märk tõsisest põhiõiguste riivamisest.

Kui 2005. aastal esitas prokuratuur kohtule 519 taotlust telefonide pealtkuulamiseks, siis eelmisel aastal oli see arv 888. Taotlustest on rahuldatud keskmiselt 88 protsenti.

Ka muude pealtkuulamiste taotluste arv kasvab pidevalt, kui 2005. aastal oli 121 taotlust, siis möödunud aastal 187. Siingi on taotluste rahuldamise arv kõrge ja kõigub 97 ja 99 protsendi vahel. Näiteks eelmisel aastal jäi rahuldamata viis taotlust, mis võrdluses varasemate aastatega on kõige suurem number.

Vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul on Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) sedastanud, et jälitustegevuse taotluste ebatavaliselt kõrge rahuldamise protsent annab tunnistust nii kohtute formaalsest rollist taotluste lahendamisel, kui ka Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni (EIÕK) rikkumisest.

Lääne advokaadid on šokeeritud

«Eestis on näiteks rahuldamise protsent samas suurusjärgus kui Moldaavias, mille suhtes tuvastas EIK lahendis Iordachi v. Moldova (2009) EIÕK rikkumise,» sõnas Glikman. Tema sõnul on märkimisväärne, et Moldaavias tuvastati EIÕK rikkumine lisaks veel põhjusel, et 60 protsenti karistusseadustiku kuriteokoosseisudest võimaldasid jälitustegevust. Eestis on vastav näitaja 68 protsenti.

Euroopaliku praktika kohaselt on jälitustegevus lubatav vaid üksikutel erandjuhtudel eriti raskete ja üldohtlike kuritegude asjades, nagu kuritegeliku ühenduse loomine, terrorism, narko- ja inimkaubandus. «Olen veendunud, et jälitustegevus on iseenesest vajalik, eriti, kui tegu on riigi julgeoleku küsimusega või kui inimeste elud on ohus. Olen vestelnud paljude pikemat aega kriminaalõigust praktiseerinud lääne kolleegidega, kes ei saanud mind omapoolsete kogemustega aidata, kuna nende klientide suhtes ei ole jälitustegevust kunagi teostatud. Meie statistika ja kuritegude, mis võimaldavad jälitustegevust, loetelu oli aga neile šokeeriv,» rääkis Glikman.

Vandeadvokaadi sõnutsi Eestis kehtivad kriminaalmenetluse seadustik ja jälitustegevuse seadus ei vasta kaugeltki EIÕK nõuetele, mis näevad ette euroopaliku ultima ratio põhimõtte - jälitustegevust tohib kasutada vaid siis, kui muud tõendite kogumise viisid on ammendunud. «Minu praktika näitab, et tõendite kogumist alustatakse nimme jälitustegevusest. Sellise lihtsama vastupanu teega kaasneb aga ulatuslike tagajärgedega põhiõiguste riive,» ütles Glikman.

Sajast protsendist lahutavad näpuvead

Tema hinnangul võib jälitustegevuse taotluste arv olla suurenenud põhjusel, et taotlejad on absoluutselt kindlad, et luba ka saadakse, kuna formaalsete aluste olemasolul sisulisi asjaolusid, sealhulgas vajalikkust ja põhiõiguste riivet, ei kaaluta.

«Rahuldamise protsent ei saa kunagi ületada 98-99 protsenti, kuna taotlusi koostavad inimesed ja pole inimesi, kes ei teeks näpuvigasid, mistõttu paar formaalselt defektset taotlust sajast on vältimatu tulemus. Kohtud näiteks jätavad paratamatute inimlike eksimuste tõttu palju suurema protsendi hagisid või kaebusi käiguta,» rääkis Glikman.

Justiitsministeeriumi asekantsler Heili Sepp märkis, et andmete tõlgendamisel tuleb arvestada sellega, et osaliselt rahuldatud taotlused avalduvad statistikas samaväärselt täielikult rahuldatud toetustega, mistõttu võib rahuldatud taotluste osakaal olla mõnevõrra tegelikkusest suuremaks moonutatud. Lisaks tuleb arvestada sellega, et ühe taotlusega on võimalik luba küsida mitmeks eriliigiliseks jälitustoiminguks, mistõttu on esitatud taotluste koguarv väiksem kui erinevat liiki jälitustoimingute summa.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnadjälitamineglikman
Samal teemal
ukraina kriis

Postimehe otsepilt: Tartu Tammeka on külas hädasti punkte vajaval Paidel

erakondade toetus
Sponsoreeritud artiklid
arvamusplats
juurikas
11 aastat kestnud abielu sai läbi
Riigikaitse
Nädala näod
kaitseväe suurõppus siil
ruta arumäe kriitika
Päevakava
Just nüüd00:01
18Apr Lühipõnevikud «Distants» ja «Kaastundeavaldus» Postimees Kinos>
Just nüüd17:00
18Apr Elektroonilise Pärimusmuusika festival Viljandis>
Just nüüd18:45
18Apr Postimehe otsepilt: Tartu Tammeka on külas hädasti punkte vajaval Paidel (1)>
Viimased uudised
TervisKõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Ajakiri HelloKõik
Postimees +Kõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Leida Rammo

91

Leida Rammo

näitleja

Arne Mikk, 81

lavastaja

Tarmo Teder, 57

kirjanik ja teatrikriitik

Urmas Roosimägi, 57

erukaitseväelane

Piret Bristol, 47

kirjanik

Juhan Ulfsak, 42

näitleja

Priit Võigemast, 35

näitleja

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja nerd311 galeriist