Glikman: jälitustegevuseks antud lubade hulk jahmatab

Veiko Pesur
Veiko Pesur
:
Statistika järgi on aasta-aastalt kasvanud taotlused pealtkuulamisteks. Eesti torkab aga silma kõrge taotluste rahuldamise protsendiga, mis vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul on märk tõsisest põhiõiguste riivamisest.

Kui 2005. aastal esitas prokuratuur kohtule 519 taotlust telefonide pealtkuulamiseks, siis eelmisel aastal oli see arv 888. Taotlustest on rahuldatud keskmiselt 88 protsenti.

Ka muude pealtkuulamiste taotluste arv kasvab pidevalt, kui 2005. aastal oli 121 taotlust, siis möödunud aastal 187. Siingi on taotluste rahuldamise arv kõrge ja kõigub 97 ja 99 protsendi vahel. Näiteks eelmisel aastal jäi rahuldamata viis taotlust, mis võrdluses varasemate aastatega on kõige suurem number.

Vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul on Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) sedastanud, et jälitustegevuse taotluste ebatavaliselt kõrge rahuldamise protsent annab tunnistust nii kohtute formaalsest rollist taotluste lahendamisel, kui ka Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni (EIÕK) rikkumisest.

Lääne advokaadid on šokeeritud

«Eestis on näiteks rahuldamise protsent samas suurusjärgus kui Moldaavias, mille suhtes tuvastas EIK lahendis Iordachi v. Moldova (2009) EIÕK rikkumise,» sõnas Glikman. Tema sõnul on märkimisväärne, et Moldaavias tuvastati EIÕK rikkumine lisaks veel põhjusel, et 60 protsenti karistusseadustiku kuriteokoosseisudest võimaldasid jälitustegevust. Eestis on vastav näitaja 68 protsenti.

Euroopaliku praktika kohaselt on jälitustegevus lubatav vaid üksikutel erandjuhtudel eriti raskete ja üldohtlike kuritegude asjades, nagu kuritegeliku ühenduse loomine, terrorism, narko- ja inimkaubandus. «Olen veendunud, et jälitustegevus on iseenesest vajalik, eriti, kui tegu on riigi julgeoleku küsimusega või kui inimeste elud on ohus. Olen vestelnud paljude pikemat aega kriminaalõigust praktiseerinud lääne kolleegidega, kes ei saanud mind omapoolsete kogemustega aidata, kuna nende klientide suhtes ei ole jälitustegevust kunagi teostatud. Meie statistika ja kuritegude, mis võimaldavad jälitustegevust, loetelu oli aga neile šokeeriv,» rääkis Glikman.

Vandeadvokaadi sõnutsi Eestis kehtivad kriminaalmenetluse seadustik ja jälitustegevuse seadus ei vasta kaugeltki EIÕK nõuetele, mis näevad ette euroopaliku ultima ratio põhimõtte - jälitustegevust tohib kasutada vaid siis, kui muud tõendite kogumise viisid on ammendunud. «Minu praktika näitab, et tõendite kogumist alustatakse nimme jälitustegevusest. Sellise lihtsama vastupanu teega kaasneb aga ulatuslike tagajärgedega põhiõiguste riive,» ütles Glikman.

Sajast protsendist lahutavad näpuvead

Tema hinnangul võib jälitustegevuse taotluste arv olla suurenenud põhjusel, et taotlejad on absoluutselt kindlad, et luba ka saadakse, kuna formaalsete aluste olemasolul sisulisi asjaolusid, sealhulgas vajalikkust ja põhiõiguste riivet, ei kaaluta.

«Rahuldamise protsent ei saa kunagi ületada 98-99 protsenti, kuna taotlusi koostavad inimesed ja pole inimesi, kes ei teeks näpuvigasid, mistõttu paar formaalselt defektset taotlust sajast on vältimatu tulemus. Kohtud näiteks jätavad paratamatute inimlike eksimuste tõttu palju suurema protsendi hagisid või kaebusi käiguta,» rääkis Glikman.

Justiitsministeeriumi asekantsler Heili Sepp märkis, et andmete tõlgendamisel tuleb arvestada sellega, et osaliselt rahuldatud taotlused avalduvad statistikas samaväärselt täielikult rahuldatud toetustega, mistõttu võib rahuldatud taotluste osakaal olla mõnevõrra tegelikkusest suuremaks moonutatud. Lisaks tuleb arvestada sellega, et ühe taotlusega on võimalik luba küsida mitmeks eriliigiliseks jälitustoiminguks, mistõttu on esitatud taotluste koguarv väiksem kui erinevat liiki jälitustoimingute summa.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadjälitamineglikman
Samal teemal
POSTIMEHE OTSEÜLEKANDED
Gallup

Kui sageli kasutad poes iseteeninduskassat?

Küsitluses on osalenud 1980 inimest
Sisuturundus
Arvamusplats
«Alice peeglitagusel maal»
suvi tuleb
Päevakava
Just nüüd
30Mai Otseülekanne: mis kasu on e-valitsemisest? (3)>
Homme09:20
31Mai Otseülekanne Eesti suurimalt tehnoloogiakonverentsilt Latitude59>
Ülehomme08:55
1JuuniOtseülekanne Eesti suurimalt tehnoloogiakonverentsilt Latitude59>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Sepo Seeman

45

Sepo Seeman

näitleja

Jüri Aarma, 65

näitleja ja ajakirjanik

Vello Pähn, 58

dirigent

Deivil Tserp, 48

spordiajakirjanik

Kaspar Lamp, 35

korvpallur

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE