Riigikaitsest osavõttu selgitav aruanne näitab, et aastatega on kaitseväest kõrvalehoidjate arv tublisti kahanenud.
Ajateenistusest kõrvalehoidjate arv kahaneb
4. märts 2010, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2008. aastal jättis ajateenistusse ilmumata 305 kutsealust ehk 7,4 protsenti kutse kättesaanutest, siis eelmisel aastal 144 ehk neli protsenti kutse kättesaanutest.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo märkis valitsuse pressikonverentsil, et tunneb heameelt, et kaitseväeteenistus on ühiskonnas üha enam loomulikuks protsessiks kujunenud. «Paranenud on arvelevõtmine, inimeste kättesaadavus ja vähenenud nende arv, kes ei ilmu ajateenistusse või meditsiinilisele läbivaatamisele,» loetles kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Praegu on kutsealustena kirjas 49 104 meessoost kodanikku. Kutsealuste arv jääb võrreldes tulevaste aastatega maksimumiks, kuna järgnevate aastakäikudena arvelevõetavate arv on märgatavalt kahanenud. Kokku on kaitseväekohuslaste registris 374 200 Eesti kodanikku.
Pikka aega oli probleemiks, et kõrgharidusega noori on kaitseväeteenistuses ebaproportsionaalselt vähe. «Ka see trend on muutumas, neid on nüüd pea sama palju kui põhi- ja keskharidusega inimesi,» sõnas minister.
Tema sõnul aga kasvab ka nende inimeste arv, kes on oma elukohaks märkinud välismaa. «Kui 2007. aastal oli see 5,5 protsenti registreeritud kutsealustest, siis tänaseks on see tõusnud 7,3 protsendini. Iga kaheteistkümnes noor, kes peaks kaitseväeteenistuskohuslane olema, on oma elukohana andnud üles välismaa,» selgitas Aaviksoo.