Justiitsministeeriumi teatel taotlevad Eesti prokurörid väga vähe jälitustoimingute lubasid - keskmiselt vaid paari protsendi kriminaalasjade raames.
Ministeerium: vaid paar protsenti kriminaalasju vajab jälitusluba
4. märts 2010, 16:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Heili Sepp rõhutas, et kuna lubasid taotletakse vaid väga erandlikel ning põhjendatud juhtumitel, siis on iseenesest mõistetavalt ka nende väljastamise protsent kõrgem.
Asekantsleri sõnul on eksitav Leon Glikmani väide
ultima ratio
-printsiibi (õigusnormid kaaluvad üles kitsad isiklikud huvid - toim) puudumise kohta Eesti õiguses ja praktikas. «
Ultima ratio
aspektist on nii kriminaalmenetluse seadustik kui ka jälitustegevuse seadus Euroopa inimõiguste kohtu põhimõtetega kooskõlas,» kinnitas ta.
Sepp ütles, et kriminaalmenetluse seadustik sätestab selgesõnaliselt, et kriminaalmenetluses on lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud, ning sedagi vaid raskemate kuritegude puhul. «Peitkuritegude korral aga ongi paljud tavapärased menetlustoimingud ja tõendite kogumise viisid raskendatud või isegi välistatud. Näiteks altkäemaksu puhul ei pruugi olla abi sõrmejälgede kogumisest ja DNA proovist ning seetõttu taotlebki prokurör telefonikõnede pealtkuulamise luba.»
Heili Sepp lisas, et justiitsministeerium ei leia, et niivõrd olulisel valdkonnas peaks piirduma nö miinimumnõuete täitmisega ja seepärast on Vabariigi Valitsus juba 2008. aastal saatnud riigikogusse justiitsministeeriumis ettevalmistatud jälitusmenetlust korrastava seadusemuudatuste paketi, mille eesmärk on vastava valdkonna reegleid kaasajastada. Eelnõu jõustumisel kaotaks tänane jälitustegevuse seadus kehtivuse.