Põhiharidus annab Eestis tugeva aluse edasiseks, kuid kesk-, kutse- ja isegi ning eriti kõrgharidus ei lisa oskusi piisavalt juurde, tõdeb täiskasvanute oskuste rahvusvaheline uuring, milles Eesti esimest korda Euroopa ja maailma tippriikide seas osales. Varasemalt on kinnitanud seda ka põhikooliõpilaste PISA uuring.
Eesti võttis esimest korda osa rahvusvahelises täiskasvanute oskuste 2011.-2012. aastal tehtud uuringus, milles osales 24 riiki 100 000 uuritavaga vanuses 16-65 aastat. Uuriti täiskasvanute funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ning infotöötlusoskust probleemide lahendamisel.
«Oleme rida asju kõhutunde järgi aimanud ja saime neile kinnituse ja mõnes asjas saime selge positiivse sõnumi – meie põhihariduse kvaliteet on väga hea, mille pealt on võimalik edasi minna,» võttis kokku haridusstrateegia juhtkomisjoni liige, Baltic Computer Systems juhataja Ants Sild. «Aga rahva kõrgetes infotehnoloogiliste oskuste kohta saime aga kõvasti vastu nina.»
See viimane tähendab, et Eesti täiskasvanud on viimaste seas infotehnoloogiliste vahendite abil probleemide lahendamises – vaid kaks riiki, Iirimaa ja Poola olid meist selles kehvemad. Tõsi neli riiki jäid sellest tabelist üldse välja.
«Lisaks madalatele tulemustele üllatab ka paljude Eesti täiskasvanute ebakindlus arvuti kasutamise osas,» on järeldatud Eesti kokkuvõttes uuringust. «Madalad probleemilahenduse oskuse, sh eriti kõrgharidusega inimeste hulgas, ja ebakindlus arvuti kasutamisel olidki esmase analüüsi üks üllatavamaid tulemusi.»
Uuringust sai järeldada aga ka seda, et tööturg ehk tööandjad ei oota neid oskusi sellisel määralgi, mida inimesed võiksid pärast hariduse omandamist pakkuda ja milles ka edasi areneda. Kui äsja kõrgkooli lõpetanutel, kuni 25-aastastel on oskused tipus, siis juba kümme aastat pärast õpinguid, ka kõrgkooli õpinguid on need oskused juba langenud ja langevad edasi.
«Kui vaatame tööjõuturgu, mis ameteid inimesed peavad, siis meil pole neid oskusi, mis peaksid pidevalt kasvama ja mille kohta ka nõudmised peaksid kasvama, neid töökohti meil pole,» ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. «Meil pole tegelikult tunnetatud vajadust pidevalt oma võimeid arendada ja seda isegi nende 20 protsendi hulgas, kes kuuluvad tipu hulka.»
Nii Aaviksoo, Sepp kui ka uuringut eile tutvustanud Aune Valk nägid Eesti jaoks positiivset vaadet tulevikku, sest nii funktsionaalse lugemisoskuse kui ka matemaatilise kirjaoskuse tulemused olid riikide keskmisest kõrgemal.
«Esiteks on eestlaste oskused heal tasemel, teiseks noored ei ole hukas, nad oskavad paremini lugeda ja arvutada kui nende vanemad ja vanavanemad, kolmandaks on meie põhikool väga hea, keskkool hea ja kõrgharidus rahuldav,» võttis Aaviksoo positiivsed sõnumid kokku.
Nii Aaviksoo kui Valk nimetasid, et võrreldes enamiku teiste riikidega ei näidanud uuring Eesti-siseseid kihistumisi.
«Eestis on hariduse omandamise tingimused väga head võrreldes teiste riikidega ja meil jõuab suhteliselt tagasihoidliku taustaga noor kergemini ülikooli kui enamikus Euroopa riikides – me oleme homogeenne riik,» rääkis Aaviksoo. «Ei ole nii, et targad on ainult Tallinnas.»
Kõrghariduse taseme suhtes oli Aaviksoo kriitiline. «Kõrgharidus ei lisa teadmisi ja oskusi piisavalt juurde.»
Aaviksoo lisas veel, et tulevikuks peaks sõnum olema, et hariduses tuleb panna üksikisikule rohkem vastutust. «Et inimene juba lapsest peale teab, et tööle saamine pole mitte riigi, vanemate ja tööandjate mure, vaid ka tema enda vastutus ja selleks peab ise pingutama,» innustas Aaviksoo.