Eesti digilevile üleminekut juhtiva Jüri Piheli sõnul pole riiklik toetuspakett digibokside jagamiseks mõistlik, halvemas majanduslikus seisus perede abistamist tuleb vaadata koos teiste sotsiaalsete toetustega.
Pihel: riigi toetus digibokside jagamiseks pole mõistlik
5. märts 2010, 23:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Pihel rääkis BNSile, et aasta alguses saatis majandusminister Juhan Parts omavalitsustele digitaallevile ülemineku teemal kirja, kus märkis, et kui omavalitsused näevad vajadust digibokside omandamise materiaalseks toetamiseks, siis tuleb seda vaadata muude abide hulgas, mida inimestele niikuinii antakse.
«Toetuste vajadust tuleb omavalitsuste tasandil vaadata samas paketis kõigi muude toetustega ja mitte seda eraldi välja tuua, nagu see oleks kuidagi olulisem teistest,» ütles Pihel.
Piheli sõnul ei soosi Euroopa Liit (EL) tasuta digibokside jagamist. Ta tõi näiteks Austria, kus tekkis pärast digibokside tasuta jagamist suhkrutrahvi laadne probleem - ELi seisukoha järgi pole mingit põhjust ühte tehnoloogiat eelistada.
Piheli sõnul on hetkel on probleem selles, et tehnoloogiline üleminek on paljude vanade inimeste jaoks väga keeruline. Digilevile ülemineku infotelefoni kõnekeskuses kaasa aitava Piheli sõnul on osadel juhtudel telefoni teel abistamine võimatu.
Tema sõnul soovitatakse sellisel juhul inimesel digiboks uuesti eemaldada, kasutada hetkel levivat analoogsagedust ja kutsuda digiboksi häälestamiseks appi mõni noorem inimene.
Eesti katmisel digitaalleviga tekitab raskusi ka asjaolu, et digilevi raadiolaine liigub sirgjooneliselt. «Väga kaugele ta ei levi, sest maakera kumerus tuleb ette. Saatja ligidal võivad ette jääda mäed, metsad või ehitised,» rääkis Pihel. «Üldiselt on Eestis levi juba väga hea kvaliteediga tagatud.»
Kriitilised kohad on näiteks põhjarannik, kus rannikukülad jäävad pankranniku varju. Kuna Tallinna ja Kohtla-Nõmme saatjad ei kata sealset piirkonda täielikult ära, siis rajas digilevile ülemineku eest vastutav AS Levira põhjarannikule lisaks umbes viis väiksemat saatjat, mis on suunaga maa poole.
Piheli sõnul on Hiiumaal veel paar küla, kuhu digilevi hästi ei ulatu. Hetkel käib digilevi järeleaitamine Lõuna-Eestis, kus probleeme tekitab kuppelmaastik.
Eestis on ligikaudu 570 000 teleriga kodu. Piheli hinnangul on neist 50 000-70 000 hetkel analoogsagedusel. Veidi alla poole teleriga majapidamistest on kaabelvõrkudes ja ülejäänud erineval viisil digilevis.
Suured digilevi saatjaid asuvad Tallinnas, Kohtla-Nõmmel, Koerus, Valgjärvel ja Pärnus. Lisaks on veel pisut üle 20 väiksema saatja, millele lisandub veel kümmekond.
Eesti on seadnud endale eesmärgiks minna digilevile täielikult üle 1. juuliks, mil analoogsagedus välja lülitatakse.