Siseminister Marko Pomerants leiab, et riigikogu õiguskomisjoni töölaual olevat abipolitseiniku seadust tuleb täiendada paragrahviga, mis lubab relvaloaga abipolitseinikul hädakaitsel tulirelva kasutada.
Pomerants tahab abipolitseinikele õigust tulirelva kanda
9. märts 2010, 13:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minister saatis sellised ettepanekud eelmisel nädalal õiguskomisjonile. Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo sõnul eelnes abipolitseinikele tulirelva kandmise ja kasutamise regulatsiooni osas pikk arutelu. «Jõudsime aruteludel järeldusele, et me ei tohiks halvendada isiku võimalusi enesekaitseks võrreldes sellega, kui ta tegutseb eraisikuna igaühe õiguse alusel,» ütles Heinsoo.
Tema sõnul on Eestis relvaseaduses sätestatud tingimustele vastaval isikul lubatud omada tulirelva turvalisuse tagamiseks enese ja vara kaitseks. «Seega leidsime, et isikule, kel on teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse kantud isiklik tulirelv võiks jääda võimalus ka abipolitseinikuna tegutsedes omada ja kanda tulirelva.»
Eelduseks täiendav koolitus
Relvakandmise õiguse saab abipolitseinik eeldusel, et ta läbib selleks veel täiendava koolituse. «Relva kasutamine on aga väga selgelt piiritletud ja eelnõu näeb ette, et abipolitseinik võib seda kasutada üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata,» märkis Heinsoo.
Praktikas võivad siia alla kuuluda kuritegelikud ründed abipolitseiniku enda või teiste isikute suhtes. Seda juhtudel, kui rünnates satub ohtu inimese elu ning muud meetmed ründe tõkestamiseks on ammendunud või ei ole neid võimalik kohaldada. «See aga ei tähenda, et abipolitseinik saab selle õiguse automaatselt. See sõltub konkreetsest ülesandest, mida täidetakse,» rääkis Heinsoo.
Alla kümne protsendi
Praeguses seaduse eelnõus on kirjas, et abipolitseinikule lubatud relvad on gaasirelv ja külmrelv. Õiguskomisjon arutas juba kuu eest võimalust, et teatud piiritletud juhtudel võiks seaduse tasemel määratleda ka õiguse tulirelva kasutada. «Me tuleme selle teema juurde teisel lugemisel. Ise ma pean seda mõeldavaks, et relvaloaga isikud võivad ründe tagasitõrjumiseks relva kasutada,» rääkis toona riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher. Tema sõnul on relvaloaga abipolitseinikke praegu vähem kui kümme protsenti.
Tulirelva omamine on Priit Heinsoo kinnitusel piisavalt karm, et tagada isikuomaduste ja oskuste igakülgne kontrollimine. Näiteks ei saa relvaomanikuks isik, kes oma terviseseisundi poolest ei ole võimeline relva käitlema. Samuti kriminaal- või väärteo korras karistatud isik. Samuti peab isik läbima nii teoreetilise koolituse kui praktiliste harjutuste sooritamine.