Riik loodab narkomaanidest kurjategijate ravisse investeerimiselt pikaajalist kasu

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Justiitsministeeriumis valminud eelnõu annaks kuritegusid toime pannud narkomaanidele võimaluse vangistuse asemel kohaldada osaliselt riigieelarvest rahastatavat sõltuvusravi.

Eelnõu kohaselt kavandatakse narkomaani sõltuvusravi kohaldamist neil juhtudel, kui isikule on karistuseks mõistetud reaalselt kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus ning süüdimõistetu on nõus vangistuse asendamisega.

Vangistus asendatakse sõltuvusraviga, mille kestus ajaliselt võib olla pikem kui reaalse vanglakaristuse kestus. Samas on aga sel juhul isikule tagatud väiksem vabaduse piirang ning ravi kohaldamine riigi kulul.

Kandidaate oleks aastas umbes 30

Põhimõtteliselt saab sõltuvusravi süüdimõistetule kohaldada samamoodi nagu seda praegu tehakse üldkasuliku tööga.

Erinevus on vaid selles, et siin ei arvestata sõltuvusravil viibitud päevi ümber vangistuseks ja vastupidi, sest narkosõltlane peaks justiitsministeeriumi hinnangul osalema ravi- ja rehabilitatsiooniprogrammis vähemalt üheksa kuu vältel.

Justiitsministeeriumi hinnangul on muudatusega seoses võimalikke sõltuvusravi kandidaate ligi 30 ning nende allutamine ravile ja kontrollimine läheks aastas maksma 1 280 000 krooni.

Lisaks tuleks selleks juurde luua neli uut kriminaalhooldusametniku ametikohta, mis tähendaks koos transpordikuludega veelgi ligi 1,3 miljoni krooni suurust lisakulu.

Justiitsministeerium taotleb raha Šveitsi koostööprogrammist, kus vähemalt 15 protsenti kogusummast tuleb planeerida omafinantseeringuks. Šveitslased on väljendanud valmisolekut tasuda summa, mis koos omafinantseeringuga oleks 11,65 miljonit krooni. Sellest 1,8 miljonit krooni tuleks Eesti maksumaksja taskust.

Alates 2013. aastast tuleb arvestada sõltuvusravi rahastamisega ka Eesti riigi eelarvest 4 223 545 krooni ulatuses aastas.

Ministeeriumi hinnangul võib eeldada, et uimastisõltuvuse ravi annab kokkuvõttes võimaluse säästa riigieelarve kulusid nii otseselt kui ka kaudselt, sest väheneks vangide koguarv. Samuti oleks ravil eelnõu koostajate hinnangul pikaajaliselt positiivne mõju riigieelarvele praeguste sõltlaste tööturule suunamise ning kuriteoennetusele ja kontrollile kuluva ressursi kokkuhoiu kaudu.

Ravi pakutakse avatud ravikeskustes

Eelnõu koostanud justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku Einar Hillepi sõnul on ravi ja rehabilitatsiooni süüdimõistetutele kavas pakkuda olemasolevates ravikeskustes, mis vastavad sõltuvusravi kohaldamise nõuetele.

Sõltuvusravi kohaldamise ravi- ja rehabilitatsiooninõuete tagamine jääb sotsiaalministeeriumi õlgadele, justiitsministeeriumi ülesandeks on tagada, et sõltuvusravile allutatu kohal käiks.

«Vanglas viibivad narkomaanid ei erine oma sõltuvusprobleemi ja ka muude karakteristikute poolest kuigivõrd praegu vabaduses ravi saavaist isikutest. Suur osa praegu vabaduses ravi saavatest narkomaanidest on toime pannud kuritegusid ja olnud seetõttu vanglas või arestimajas, seega ravi- ja rehabilitatsioonikeskustel on nendega juba kogemusi,» selgitas Hillep.

Juhul kui süüdimõistetu jätab sõltuvusravi pooleli, pööratakse talle mõistetud vangistus täitmisele.

Sarnaselt asendusega üldkasuliku tööga peab ka sõltuvusravi puhul süüdimõistetu alluma käitumiskontrollile ning täitma talle pandud kohustusi, tegema koostööd kriminaalhooldajaga.  

Eelnõu koostamise käigus kaaluti sõltuvusravi kohaldamist ka väärtegude toimepanijatele, kuid sellest otsustati siiski loobuda tulenevalt väärtegude puhul ettenähtud võimaliku karistuse ja sõltuvusravi pikkuse oluliselt erinevusest. Enamasti on väärtegude eest määratud arestid väga lühikesed võrreldes vähemalt 9-kuulise ravikuuriga.

TAI: riik peab investeerima sõltuvusravi teenusesse

Uimastisõltlaste vanglakaristuse asendamist sõltuvusraviga toetab ka Tervise Arengu Instituut. Rahvatervise eest hoolitseva instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova sõnul on erinevad uurimused ja ka välisriikide kogemused näidanud, et sõltuvusravi vangistuse alternatiivina õigustab end.

«Esiteks süüdimõistetud vabanevad sõltuvusest või saavad selle kontrolli alla. Teiseks väheneb korduv kuritegevus, kuna sõltuvus tihti ongi nende kuritegeliku käitumise peamiseks põhjuseks,» selgitas Kurbatova.

«Kuigi süüdimõistetutele suunatud teenuste eesmärgiks on lisaks sõltuvuse ravile ka kriminaalse käitumise muutmine, ei pea nad ravi läbima eraldi rangema režiimiga asutuses,» nõustub Kurbatova Hillepi seisukohaga, et süüdi mõistetud narkomaanid võivad ravi saada tavalistes rehabilitatsioonikeskustes.

Eelnõu elluviimisel peab Kurbatova sõnul aga arvestama, et praegu on Eestis sõltlastele pakutav ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste maht võrdlemisi väike. Tema sõnul peab riik tervikuna investeerima nendesse teenustesse senisest enam, et need oleksid kättesaadavad nii vabaduses viibivatele inimestele kui ka süüdimõistetutele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles