Justiitsministeeriumis valminud retsidiivsuse uuringust selgus, et iga teine oma karistusaja vanglas lõpuni kandnud kurjategijaist sooritab aasta jooksul uue kuriteo.
Iga teine karistusaja lõpuni kandnud vang sooritab vabanedes uue kuriteo
11. märts 2010, 14:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja -analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Söödi sõnul mõistetakse Eestis igal aastal kuritegudes süüdi Paide linnatäis inimesi ehk ligi 10 000 isikut, lisaks satub teist sama palju inimesi õiguskaitse huviorbiiti.
«Vanglasse saadetakse aastas ligi 2500 kurjategijat ehk sama palju inimesi kui elab näiteks Narva-Jõesuus,» lausus Sööt. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kui paljud nendest süüdimõistetutest ja kahtlustatavatest hiljem uue kuriteo sooritavad ja mis neist üldse edasi saab, sest senini puudus meil sellest täpne ettekujutus.
Analüüs näitas, et veerand kurjategijatest, kes on saanud kriminaalkaristuse, va vanglakaristuse, sooritab aasta jooksul uue kuriteo. Vanglakaristuse saanute puhul on see näitaja poolteist korda kõrgem ehk 40 protsenti. «Kusjuures kõige halvemad on lood kurjategijatega, kes kannavad oma vangistuse lõpuni - nendest paneb aasta jooksul uue kuriteo toime peaaegu iga teine,» selgitas Sööt.
Tema sõnul istuvad nn karmid kurjategijad vanglas pikemalt, seetõttu on ka nende retsidiivsusmäärad suuremad. «See viitab ikka sellele, et mida kauem inimene vanglas on, seda suurem kuritegevuse kool tal selja taga on ja seda suurema tõenäosusega ta uue kuriteo toime paneb.»
Kolm-neli aastat pärast vanglast vabanemist paneb uue kuriteo toime 63 protsenti kurjategijaist.
Isikutest kes vabastatakse vanglast ennetähtaegselt elektroonilise valve alla sooritavad aasta pärast vangistust uue kuriteo 20 protsenti. «Loomulikult ei saa neid numbreid omavahele päris üks-ühele kõrvutada, kuna elektroonilist valvet kohaldatakse süüdimõistetute puhul, kes ongi ühiskonnale vähem ohtlikud. Samas on selline alternatiiv vangistusele kindlasti õigustatud nagu ka näiteks üldkasulik töö, mille puhul on retsidiivsuse protsent lausa 11,» ütles Sööt.
«Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie korduvkuritegevuse näitajad ei erine olulisel määral teistest riikidest,» rõhutas Sööt. Nii Eestis kui välismaal on näiteks kõige retsidiivsemad varavastaste ning kergemate vägivallakuritegude eest süüdi mõistetud, samal ajal kui kõige vähem panevad uusi kuritegusid toime seksuaalkurjategijad ning tapjad.
Retsidiivsuse indikaatoriks oli uuringus isiku kahtlustatavana üle kuulamine pärast vanglast vabanemist, kohtus süüdi mõistmist või menetluse lõpetamist. «Seega tuleb meeles pidada, et kui me räägime uue kuriteo toimepanemisest, siis ei viita see juriidilisele hinnangule, kuna süüdimõistvat kohtuotsust ei ole tehtud. Tegu on lihtsustusega, mille eesmärk on parandada uuringu tulemuste mõistmist,» sõnas Sööt.