Eelmise aasta statistika järgi õppisid või töötasid ligi pooled Eesti vanglates karistust kandvatest vangidest.
Pooled vangid õpivad või töötavad
11. märts 2010, 17:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja -analüüsi talituse nõunik Andri Ahven märkis, et kuigi üldine töösituatsioon ei ole kerge, võib öelda, et vanglas õpivad või töötavad ligi pooled vangidest.
«Ära tahaks märkida ka vangide väga madala hariduse, mis on ka peamisi probleeme hilisema töö leidmisel. Ligi 60 protsenti on põhi- või algharidusega. Mis tähendab, et igasugune erialane kvalifikatsioon puudub,» lisas ta.
Ministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juhataja Rait Kuuse lisas, et praegu on olukord vangide tööhõivega parem kui viis-kuus aastat tagasi.
«Saame vangidele pakkuda tööhõivet ja õppehõivet- kas siis üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppimist. Või töötamist vangla majandustöödel või vanglatööstuses,» rääkis Kuuse. Tema hinnangul on kõigil huvilistel sellele küllalt heal tasemel ligipääs olemas.
Kuuse lisas, et küsimus on ka selles, mis on karistuse täideviimise eesmärgid. «Üsna ebatõenäoline on alustada tööhõivega inimese puhul, kes alles vabaneb sõltuvusest,» tõi ta näiteks. Vangla personal hindab iga kinnipeetavat eraldi ja vaatab, millised on tema võimed ja vajadused. «Igale ühele me sama lauaga lüüa ei saa.»
Tööd leiavad vangid Eesti vanglatööstuses, lisaks on vanglatel lepinguid ka erafirmadega, kus vangid tööl saavad käia. Lisaks on kõikides vanglates ka kutseõpe. «Kutseõppel saavad inimesed praktikat tootmistsehhis ja saavad kutsetunnistuse. See annab lootuse kergemini tööd leida, kui nad välja tulevad,» ütles Rait Kuuse.