Krahli trupp võtab aastase pausi

Eva Kübar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Jalakas juhatab vägesid. Von Krahli teatri selle suve silmapaistev suurprojekt oli koos Nargen Operaga tehtud «Eesti meeste laulud».
Peeter Jalakas juhatab vägesid. Von Krahli teatri selle suve silmapaistev suurprojekt oli koos Nargen Operaga tehtud «Eesti meeste laulud». Foto: Peeter Langovits

Lavastusi sellisel kujul ja nende näitlejate esituses, nagu oleme harjunud Von Krahli teatri laval nägema, uuel hooajal enam ei näe. Vähemalt mõneks ajaks mitte. Sest trupp võtab aja maha ja pakub selle asemel publikule vabariigi 90 aasta juubeli lõpetuseks rahvusvahelist projekti tööpealkirjaga «Elu pärast kapitalismi».

Praegune koosseis peale Riina Maidre läheb ajutiselt igaüks oma suunas – Juhan Ulfsak osaleb Kristian Smedsi uues lavastuses, Taavi Eelmaa mängib Veiko Õunpuu uues filmis, Erki Laur tahab end täiendada ning naised on niikuinii enamasti lapsepuhkusel. Kuid linnateatrist liitub seltskonnaga Mart Koldits. Peamiselt aga hakkavad sügisel Krahli seinte vahel oma maailma looma seitse rahvusvahelist kunstnikku eri paigust – USAst, Saksamaalt, Hollandist, Argentinast, Bangladeshist ja Venemaalt.


Mitte ükski välismaalastest ei ole olnud varem teatriga seotud, eelkõige on nad performance’i kunstnikud. Seltskonna otsis Jalakas kokku oma isiklikke tutvusi kasutades ning sobivad kandidaadid pidid rääkima inglise keelt, omama mingit seost muusikaga ning tegema vähemalt ühte asja paremini kui teised.


Veelgi huvitavam on algmaterjal, mida rahvusvahelisele loometandemile vormida antakse. Nimelt on Jalakas pidanud juba pikka aega läbirääkimisi ning tahab Eestisse oma mõtetega esinema kutsuda tänapäeva silmapaistvamaid ühiskonnateoreetikuid – näiteks Brian Eno ja Noam Chomsky.


Kogu projekt on plaanitud nädalaste tsüklitena septembri lõpust kuni novembri lõpuni. Iga nädala algul peab külalisesineja teoreetilise loengu, nädala keskel on rahvusvahelisel seltskonnal paar päeva aega, et tekkinud mõtted väikeseks perfor­­m­ance’iks, happeningiks  (või mis tahes muuks kunstiliseks avalduseks) vormida ning nädala lõpus saab juba tulemit ETV ekraanilt näha.


«Põhimõtteliselt saabki Von Krahli teatri saalist järgmiseks hooajaks telestuudio, sest ETV filmib üles kogu protsessi ning loengud salvestab loodetavasti ka Raadio Ööylikool,» selgitab Jalakas.


Kui kaheksanädalane tsükkel läbi, plaanib Jalakas kesklinna vabariigi juubeliaasta lõpetamise puhul üles panna installatsiooni, mis põhineb projekti näinud publiku hirmudel ja unistustel.


Kogu eksperimentaalprojekti idee hakkas idanema sellest, et nii Jalakat kui ka kogu truppi oli juba mõnda aega vaevanud arusaam, et kõik see, mis kümme aastat tagasi ühiste eesmärkidena paika pandud, on nüüd justkui saavutatud ning vaja oleks uusi ideepüstitusi.


«Meie trupp on väike ning kümme aastat oleme elanud sellist rockbändi elu, et meie suhted ei ole ainult tööalased. Kümme aastat rockbändi jaoks ongi juba see aeg, kus hakkavad tekkima esimesed sooloprojektid ja ümberformeerumised,» räägib Jalakas.


Žanriliselt nimetab Peeter Jalakas seda, mis sügisel toimuma hakkavat, postpostmodernismiks – mõiste, mis tuleneb praegusest suure muutuse ajastust.


«Vaadates kas kosmoloogiat, füüsikat, kultuuri või keskkonda, on näha, et mingi muutus on siin vältimatu. Tundub lihtsalt, et postmodernism, kus Jumalaks oli indiviid oma paljude õiguste ja väheste kohustustega, hakkab hääbuma. Oluliseks hakkavad taas muutuma küsimused keskkonna ja ühiskonnateadlikkuse kohta, pole enam irooniline küsida «mis on elu mõte» või «kuhu me läheme»,» selgitab ta oma ideed postpostmodernistlikust kunstnikust, kellel lasub palju suurem ühiskondlik vastutus kui tema eelkäijal.


Von Krahli näitleja Juhan Ulfsak on teatrijuhiga ühel nõul ja leiab, et pausi ongi kohane võtta siis, kui teater on oma loomingu tipul. Ulfsak kinnitab, et tema on küll «Krahli mees» ja tuleb suure tõenäosusega pärast pausiaastat tagasi ning arvab, et seda teevad ka paljud teised trupiliikmed. Aga see mis siis laval toimuma hakkab, on mehe sõnul ilmselt midagi uut.


«Siin on meil igal aastal käinud 4-5 suurepärast lavastajat väljastpoolt teatrit ja see on olnud väga vajalik,» selgitab Ulfsak. «Kuid ma arvan, et nüüd oleme need asjad juba kõik ära õppinud ning järgmisest aastast võiks alata see aeg, kui meie ise, see tähendab Peeter ja trupp, oleme oma tükkide autoriteks.»


See saaks olema ühistöö, kuhu vajaduse korral kaasatakse ka samas suunas mõtlevaid inimesi väljastpoolt teatrit, kes ei pea aga sugugi olema näitlejad.


Hoolimata pausiaastast kinnitas Ulfsak, et nii tema kui ka teised näitlejad jätkavad noorte näitlejate koolitamist Von Krahli ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ühisprojektis.


Ka uustulnuk Mart Koldits, kes peagi linnateatrist Von Krahli saabub, ütleb, et algav eksperimentaalaasta on väga intrigeeriv.


«See, mis meil rahvusvahelise grupiga välja tuleb, ei pea ju üldse olema teater, see võib olla mis iganes kunstivorm. Ja nii vaba lähenemist asjale olen mina seni ainult nuusutanud üksikutes workshop’ides. Kuid arvan, et see aasta on mulle kunstnikuna väga arendav,» rääkis Koldits.


Uuendusi on Von Krahlis veelgi – lähipäevil peaks aadressil www.vonkrahl.ee avanema ka nende uue kujundusega veebilehekülg.


Von Krahli eelmise hooaja lavastust «Nora» mängitakse veel septembrikuus 11 korda: 3.–24. septembrini

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles