Riigikogu õiguskomisjon otsustas pärast tänast arutelu saata riigikogu täiskokku esimesele lugemisele valitsuse algatatud nn allikakaitse eelnõu.
Allikakaitse eelnõu läheb aprillis esimesele lugemisele
15. märts 2010, 15:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasel istungil osalenud justiitsminister Rein Langi väitel on allikakaitse seadusandluses puudulikult reguleeritud, teatas riigikogu pressitalitus. Praegu käsitleb seda ministri sõnul vaid ringhäälinguseadus, mis puudutab ainult ringhäälingujaamade tegevust ja võimaldab kohtul allika tuvastamist ka tsiviil- ja haldusmenetluses.
Uue eelnõuga laieneks allikakaitse kogu meediale ja võimaldaks allika tuvastamist kohtu poolt ainult kriminaalmenetluses ja raskete kuritegude korral, mille eest on ette nähtud vabadusekaotuslik karistus kaheksa või enam aastat.
Komisjoni istungil osalenud Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Tarmo Vahter ütles, et eelnõus määratletud kuritegude kataloog on liiga lai ega taga tegelikult allikakaitset juhtudel, kui see on põhjendatud.
Lisaks eelnevale käsitleb eelnõu isikule tekitatud moraalse kahju hüvitamist, seda seejuures ka preventiivse abinõuna. Tegemist on võlaõigusseadusesse viidavate muudatustega, mis käsitlevad isiku õigust puutumatusele, vabadusele ning aule ja heale nimele. Eelnõu näeb ette, et isikule kehavigastuse tekitamisel või tema tervise kahjustamisel, isikult vabaduse võtmisel, samuti muu isikliku õiguse rikkumisel, sealhulgas isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kaalutlusõigus jääb antud küsimuses kohtule, mis peab mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestama rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
Komisjonis avaldati arvamust, et eelnõu vajab edasise menetlemise käigus muutmist ja asjast huvitatud poolte seisukohtade kooskõlastamist. Selleks soovib komisjon moodustada vastava töörühma, kus kuulatakse ära kõik pooled.
Ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu on täiskogus 7. aprillil.