Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Advokaat: eraparkla võiks investeerida raha kättesaamisse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Margus Poola | FOTO: Erakogu
Advokaat Margus Poola kirjutab, et autoakendele dokumentide jätmise eest hoiatavaid silte ei saa tõsiselt võtta eelkõige seetõttu, et pole selge, mis oleks selliselt sõlmitava lepingu sisuks.

Põhimõtteliselt võib igaüks keelata suvaliste dokumentide riputamise oma auto külge, samuti nagu postkasti panemise.

Iseenesest mingi teoga lepingu sõlmimine on Eesti õiguses võimalik küll. Kui saab maale sõitmisega lepingut sõlmida, võiks teoreetiliselt ka dokumendi panekuga seda teha. Aga kas siis on lepingu sisuks dokumendi käitlemine - kas seda saab selliseks teenuseks lugeda, milleks keegi tahab sellist lepingut sõlmida? Kui parkimisel on konkreetne väärtus teise lepingupoole jaoks olemas, siis sel puhul seda pole.

Teine küsimus tekib silte vaadates, et kelle vahel leping sõlmitakse? Siltidelt pole aru saada, kes on autojuhi pool. Siis peaks autoomanik oma andmed siltidele panema, nagu parkla tahvlitel on kirjas firma nimi. Autoga lepingut sõlmida ei saa.

Nii et kuna pole näha, kes on lepingu pool ja tegelikult erilist sisu lepingul pole, ma arvan, et seda kleepsu väga tõsiselt võtta ei saa.

Eramaa omanikul on õigus küsida oma maal parkimise eest tasu ja kui pooled nii kokku lepivad, siis ka trahvi. Eramaa omaniku mure on, kuidas ta raha kätte saab ja tõendab, et poolte vahel on leping sõlmitud.

Lahendus oleks, et eraparklad investeeriksid sellesse, et raha kätte saada - kas nad palkavad selleks inimese, panevad tõkkepuusüsteemi või muud. Siis saavad kõik aru, mis tingimustel nad pargivad, palju see maksab. See välistaks võimaluse, et keegi jätaks eramaal parkimise eest maksmata.

Tagasi üles