Timberg: ükski päästeoperatsioon ei lähe libedalt

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läbi jää vajunud lennuki juures askeldavad päästetöötajad.
Läbi jää vajunud lennuki juures askeldavad päästetöötajad. Foto: Toomas Huik

Päästeameti peadirektor Kalev Timberg ütles, et ükski päästeoperatsioon ei suju alati libedalt, ning ehkki ta hindas eilse lennuõnnetuse päästetöid edukaks, oleks tema sõnul midagi kindlasti ka paremini saadud teha.

Päästeameti juhi sõnul ei lähe päästmisel kunagi kõik ideaalselt. «Kuskil miski võib-olla läks natuke kauem, mõni asi võib-olla kohe ei klappinud, aga kui te tahate näha täiuslikku operatsiooni, kus kõik läheb libedalt ja kõik asjad on kohal, siis selleks tuleb minna kinno ja vaadata Hollywoodi filme. Ükski reaalne päästeoperatsioon ei lähe libedalt,» teadis aastatepikkuse kogemusega Timberg.

Timberg tõdes, et kuna lennuõnnetused on väga haruldased, ei ole päästeametil võimalik kõiki vajalikke spetsiifilised lennuõnnetuse vahendeid endale hankida ning seetõttu on viivitused vajalike päästevahendite otsimiseks paratamatud, nagu juhtus ka eilse Ülemiste lennuõnnetuse järel.

«Oluline on lõppresultaat. Inimesed ei hukkunud, reostust ei tekkinud ja uurimiskomisjon sai lennuki ühes tükis kätte. Nii et mina jään päästeteenistuse tööga rahule,» ütles Timberg, lisades, et alati võib paremini.

Kui päästjate turvamisel õnnestub nüüd Ülemiste järvejäält transpordilennuk kaldale tõmmata, on Timbergi sõnul päästeoperatsioon lõppenud.

«Kogu päästeoperatsioon jaguneb faasidesse. Esimene on lennuki kukkumisel selle ülesleidmine ja inimestele abi osutamine. Seekord üles leida polnud vaja ja inimesed abi ei vajanud - jumal tänatud, aga nendeni tuli jõuda, teed koristada ja masinad tuua,» rääkis Timberg.

Teine faas oli tagada, et järves ei oleks reostust. Seda raskendasid paks lumi ja õhuke jää, mistõttu sai töid teha vaid kergemate masinatega nagu lumesaanid ja ATV-d. Sellele lisandus ka võitlus lennuki jää alla vajumise vastu, mis suudeti eile pärastlõunaks stabiliseerida.

Kütuse pumpamine ohtlik faas

Seejärel algas kütuse paakidest väljapumpamine. «See oli ohtlik faas, sest kogu aeg kütus lekkis ja kui oleks kuskil tekkinud mõni säde, oleks toimunud plahvatus,» rääkis Timberg. «Õhtul hakkas õnneks lund sadama ja tuul tõusis - tuul oli meie sõber, vähendas õhus kütuseaurude kontsentratsiooni.»

Viimaseks faasiks saigi lennumasina kaldaletõmbamine, mille juures olid peategelased juba koostööpartnerid oma raskemasinatega ning päästjad vaid turvavad seda.

«Lennuk oli vaja ühes tükis kaldale tõmmata, et lennuõnnetuse uurimise komisjon saaks seda uurima hakata ning et see ei upuks ikkagi ära,» selgitas Timberg.

«Kui lennuk on kaldal, on meie ülesanne lõpetatud,» kinnitas päästeameti juht.

Lõpetuseks tuleb päästeamet partneritega laua ümber ja hindab operatsiooni edukust ning koostöö toimimist.

Päästeamet hindab ära, kui palju operatsioon maksma läks ning kui see mahub ameti aastaeelarvesse, lisa ei küsita. Kui kulud ületavad piiri, taotletakse hiljem valitsuse reservfondist lisaraha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles