Üleeile sai esimesena Virumaal karistada inimene, kes esmaspäevast jõustunud karistusseadustiku muudatusega muutus kurjategijaks pärast aasta jooksul toime pandud kolmandat pisivargust.
Õllepudeli vargus viis vangi
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
1. august 2008, 07:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval jõustus karistusseadustiku muudatus, mis sätestab, et aasta jooksul toime pandud kolmas pisivargus, mille kahjusumma jääb alla 1000 krooni, ei ole enam väärtegu, vaid kuritegu, kirjutab Virumaa Teataja.
36-aastase Germani viis trellide taha teisipäeva õhtul Rakveres Raja poest näpatud kaheliitrine õllepudel väärtusega 37 krooni ja 80 senti.
Kolmapäeval määrati talle Viru maakohtu Rakvere kohtumajas kokkuleppemenetluse korras neljakuine vanglakaristus.
Kirglik varas
Rakvere politseiosakonna vanemkomissar Alar Karu rääkis, et Germanit on aasta jooksul karistatud pisivarguste eest üheksal korral. Neist kaheksal korral karistas politsei teda trahviga, ühel korral määras kohus pikanäpumehele 15 päeva aresti. «Ühtegi trahvi pole ta tasunud,» sõnas Karu.
Aresti alt vabanes German 25. juunil. Peagi pani ta toime uue varguse. Kui sellele lisandus veel avalikus kohas alkoholijoobes tuiamine, otsustas kohus ta viieteistkümneks päevaks arestikambrisse tagasi saata.
German sai taas vabadust nautida 28. juulil ehk esmaspäeval, mil jõustus eespool kirjeldatud seadusemuudatus. «Juba järgmise päeva õhtul suutis ta toime panna uue varguse,» nentis politsei vanemkomissar Alar Karu.
Mullu kevadel jõustus seadus, mille järgi kõik pisivargused olid väärteod. See tõstis korduvate pisivarguste arvu üle Eesti, sealhulgas ka Lääne-Virumaal.
Varas seadust ei tunne
Kui maakonnas registreeriti 2006. aastal 264 varavastast süütegu, mille kahjusumma jäi alla 1000 krooni, siis mullu oli neid juba peaaegu poole rohkem ehk 475.
Tänavu esimesel poolaastal registreeriti Rakvere politseiosakonnas 260 varavastast süütegu, mille kahjusumma jäi alla 1000 krooni.
Rakvere kriminaaltalituse komissar Kalmer Pere selgitas, et analüüsi põhjal ei tohiks seoses seadusemuudatusega kuritegude arvu kasv eriti suur olla. Prognoosi järgi tuleb varasemaga võrreldes juurde umbes 40 kuritegu aastas.
Korduvate varguste puhul nimetas Pere üheks eeliseks kohtus rakendatavat kiirmenetlust, mille järgi kulub inimesel pärast kuriteo toimepanemist karistuseni mitte rohkem kui 48 tundi. See asjaolu hoiab kokku politsei ajaressurssi.
Seadusemuudatuse plussiks nimetas kriminaalpolitseinik asjaolu, et see peaks vargaid vaos hoidma.
Samas tõdes Pere, et osa inimesi ei hooli seadustest. Virumaal esimese pääsukesena vanglasse lennanud German ei teadnud ei eelmisest ega nüüdsest seadusemuutusest midagi.
Viru maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik Leo Sarnet ei uskunud, et seadusemuudatus talle ja kolleegidele oluliselt tööd juurde toob, sest varem tõi politsei vargad ka väärteo korras kohtu ette. Kui enne arutati väärtegu, siis nüüd kuritegu.
Sarneti sõnul võib koormus tõusta juhul, kui kohtualune ei ole kiirmenetlusega nõus ja juhtumi peab andma üldmenetlusse.
Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Carol Merzin ütles, et riiklikud süüdistajad ei ole lühikese aja jooksul seadusemuudatusest tingitud töökoormuse kasvu märganud.