Kolmveerand Eesti jõgedest on heas seisus

Veiko Pesur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Ansu

Eesti jõgedest on heas seisundis peaaegu 74 protsenti ja järvedest 58 protsenti.


Eesti rannikuveest on 31 protsenti heas seisundis, kuid siin on seisundi halvenemine tingitud eeskätt Läänemerest, milles muutused leiavad aset kümnete aastate jooksul. Üsna tõenäoliselt ei saavuta ligikaudu 17 protsenti Eesti pinnaveest aastaks 2015 head seisundit, märkis keskkonnaministeerium üleilmse veepäeva puhul saadetud teates.

«Eestis otseselt veepuudust ei ole, kuid küsimus on alati vee piisavas kvaliteedis ning kulutustes, mida me teeme selleks, et saada kvaliteetset joogivett ning vabaneda tekkinud reoveest,» ütles keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner. «Eesti veekogud on veerohked, kuid reostusest tingituna on veekogud kinni kasvamas,» lisas ta.

Täna tähistatakse ÜRO algatusel maailma veepäeva, mille selle aasta teemaks on «Puhas vesi tervele maailmale».

Igal aastal sureb maailmas vee puudusest või rikutud veest tingitud haiguste tõttu pea 1,5 miljonit last. Vee puudusele lisaks kahjustab veevarusid ka inimtegevusest tingitud reostus. Viimase 50 aasta jooksul on inimtegevuse tõttu tekkinud reostusjuhtumid, mida pole varem kunagi ajaloos esinenud.

«Hinnanguliselt juhitakse iga päev kontrollimatult loodusesse tagasi miljoneid tonne reovett ja teisi saasteaineid,» selgitas Rene Reisner. «Ligikaudu 2,5 miljardil inimesel puuduvad esmased vajalikud sanitaartingimused vee kasutamiseks ning reoveest vabanemiseks,» täpsustas ta.

Maailma veemajanduse eesmärgiks on vähendada hiljemalt aastaks 2015 poole võrra nende inimeste arvu, kel puudub juurdepääs veele- ja kanalisatsioonile. Kuid selle eesmärgi saavutamise peamiseks takistuseks on üha suurenev rahvaarv, vajadus toiduainete järele ning kliimamuutustest tingitud veepuuduse süvenemine. Hinnanguliselt elab aastal 2030 iga teine inimene maailmas veepuuduses.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles