Inimarengu aruande peatoimetaja Marju Lauristini sõnul saab Eesti arenenud riikide liigas edasi liikuda eelkõige siis, kui kasutab raha mõistlikult ning panustab senisest enam inimestesse.
Lauristin: Eesti vajab raha kõrvale mõistust
22. märts 2010, 15:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tänasel aruande esitlusel kõlasid väited, et vaevalt suudab Eesti kokku leppida ühes ühises eesmärgis, siis Lauristini väitel on alus taoliseks leppeks täitsa olemas.
Tema sõnul kinnitavad nii majandus- kui sotsiaalteadlaste andmed, et Eesti on jõudnud uuele arenguastmele ning edasine edu on natuke keerulisem kui arengumaadega võistlemine.
«Kui oleme jõudnud arenenud riikide liigasse, siis seal edasi liikumise seaduspärasused on teistsugused.»
Lauristini hinnangul ei vaja Eesti arenguks edaspidi mitte lihtsalt rohkem raha, vaid seda raha tuleb kasutada mõistusega, tootlikult.
Tema sõnul on uue arengu vundament inimkapital, inimvara - see tähendab muuhulgas tegelemist inimeste tervise ja haridusega. «Kui me nendega ei arvesta, siis tekib meil, vabandage väga, taandareng.»
Lauristini väitel on need objektiivsed tõed, kui soovida, et Eesti majandusel hästi läheks ning kultuur ja rahvas püsiks.