Aruanne: Eesti elanike sallimatus kasvab

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Молитва у Стены плача
Молитва у Стены плача Foto: AFP.

Inimarengu aruande koostaja, Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus tõi välja, et Eestis on viimase kümne aasta jooksul hüppeliselt kasvanud sallimatus immigrantidesse, islamiusulistesse ja teisest rassist inimestesse.

Tuntavalt negatiivsemalt on hakatud suhtuma näiteks juutidesse - kui 1998. aastal oli 11 protsenti neid, kes ei soovinud oma naabriks juute, siis 2008. oli selliseid inimesi Eestis juba 22 protsenti. Moslemite osas on vastuseis kerkinud 22 protsendilt 33-le.

Aruanne ise pakub sellise muutuse põhjuseks meediakajastust.

Ka Inimarengu aruande peatoimetaja Marju Lauristin selgitas, et selline tulemus selgus kompleksis teiste arvamustega ja näitab pigem ühiskonnas levivat tendentsi.

«See peegeldab inimeste eelarvamust, hirmu, sest ilmselt paljudel pole tegelikult kokkupuuteid näiteks moslemitega ja nende käitumine võib olla hoopis teistsugune, kui tegelikult moslemipere naabrusse koliks,» rääkis Lauristin aruande esitlusel.

Samas on hakatud tolerantsemalt suhtuma riskirühmadesse nagu narkomaanid, alkohoolikud, homoseksuaalid ja AIDSi-haiged. Suhtumine kriminaalse minevikuga inimestesse ei ole praktiliselt üldse muutunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles