Täna tutvustatud värske Eesti inimarengu aruanne tõdeb, et erinevalt teistest Euroopa riikidest tasuvad tööandjad tihemini juhtide ja tippspetsialistide koolitamise eest ning madalamate ametigruppide töötajad peavad end oma raha eest arendama.
Tasuta koolitused lähevad juhtidele, mitte lihttöölistele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimarengu aruanne tõdes, et majanduskriis mõjutas teravalt ka töötajate koolitusvõimalusi - ettevõtted ja riigiasutused kärpisid esmajärjekorras just koolitustele tehtavaid kulutusi, mis vähenesid kuni poole võrra.
Eestis võtab mitteformaalsest õppest osa 30-40 protsenti täiskasvanutest, kuuludes sellega Euroopas tublide keskmike hulka.
Samas on Eestis suured erinevused selles, kas elukestvad õppijad on töötavad inimesed või töötud - kui töötajatest osalevad mitteformaalses õppes umbes pooled, siis töötutest vaid 16 protsenti.
Eesti paistab teiste riikide seas silma veel selle poolest, et juhtide ja spetsialistide koolituses osalemise protsent on üks Euroopa riikide kõrgemaid, jäädes maha vaid Rootsi ja Soome vastavast näitajast. Sama ei saa aga öelda lihttööliste osalemise kohta, mis on pigem Euroopa keskmisel tasemel.
Teistes Euroopa Liidu riikides tasusid juhid ja spetsialistid koolitustes osalemise eest keskmisest enam ise, vähem maksid lihttöölised.
Üle poole nendest, kes ei osalenud koolitustel, kuid oleks soovinud seda teha, tõid põhjuseks koolituse liiga kõrge hinna.
Seega leiab aruanne, et erinevalt Põhjamaadest on Eesti senine täiskasvanuhariduse poliitika soosinud tööturul olijaid, sealhulgas just kõrgemal ametipositsiooniga töötajaid.
Riigi rahastamismudelid on aga olnud soodsad ainult teatud ametirühmadele, näiteks õpetajad või riigiametnikud. Töötute koolitust peetakse küll ka oluliseks, ent nende koolitusvajadus ületab mitmekordselt võimalusi.