Identiteedivargustega seotud avaldustest on menetlusse võetud alla poole

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
22. märts 2010 18:47
FOTO: Mihkel Maripuu

Politsei on sel aastal registreerinud 23 juhtumit, mis on seotud eelmise aasta novembrist jõustunud identiteedivarguse paragrahviga.

Politseiameti pressiesindaja Mihkel Loide sõnul on sel aastal registreeritud 23 juhtumist, mis kvalifitseeruvad identiteedivargusi käsitleva karistusseadustiku paragrahvi 157 lõige 2 järgi, 13 puhul thetud otsus, et kriminaalmenetlust ei alustata, 8 puhul on menetlust alustatud ning 2 avaldust ootavad otsust. Seega on menetlust alustatud veidi rohkem ,kui kolmandikel juhtudest.

«Oluliseks aspektiks kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks on see asjaolu, et teo eesmärgiks oli luua teise isikuna esinemise teel teisest isikust teadvalt ebaõige ettekujutus ning et teoga on tekitatud kahju teise isiku seadustega kaitstud õigustele või huvidele; või siis varjata sellise teoga kuritegu,» selgitas Loide.

«On oluline, et isik, tehes avalduse identiteedivarguse kohta, tooks ka välja kuidas ja mil viisil on identiteedivargusega tema suhtes loodud ebaõige ettekujutus ning kuidas on antud tegevusega tema õigusi rikutud,» selgitas politseiameti esindaja.

Samas julgustab Loide inimesi politsei poole pöörduma, kui on tunne, et tema identiteeti on kuidagi kuritarvitatud. Politsei poole võib pöörduda kasvõi nõu küsimiseks.

«Kindlasti ei tahaks kuidagi inimesi heidutada selles osas, et nad mingite muredega politseisse ei pöörduks. Ehkki igale probleemile ei ole tõesti politsei see kõige õigem asutus lahendusi leidma, selgubki see sageli alles siis, kui inimene on juba oma mure ära rääkinud,» rääkis Loide.

Seoses identiteedivargustega soovitab Loide inimestel ennast oma õigustega kurssi viia ning toob välja eelkõige põhiseaduse paragrahvid 17 ja 26, mis käsitlevad au ja hea nime teotamis ja õigust eraelu puutumatusele ning võlaõigusseaduse paragrahvi 1046.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL