Välismissioonide 166 sõdurit avastasid detsembris palka saades, et sellele on ootamatult lisatud 20 000 krooni. Mehed pidasid seda jõulukingiks, ent jaanuaris võeti raha neilt tagasi.
Kaitsevägi trikitas sõdurite palkadega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paar päeva pärast palga saamist tuli sõduritele küll e-kiri, et tegemist pole kingitusega ja jaanuaris tuleb raha tagasi maksta, ent kõik mehed sellest ei hoolinud. Kosovos teeninud Marko rääkis, et sealmail on asjad odavad ning sõdurid hakkasidki saadud raha kulutama, nagu oleks see preemia.
Jaanuaris tehti aga tasaarveldus ning sõdurid said 20 000 krooni vähem palka, kui muidu oleksid saanud. Mõne madalamal ametikohal teeninud mehe jaoks tähendas see Marko sõnul, et nad said kätte alla miinimumpalga.
Ülemused pole kuulnud
Praegu juba reservis olev Marko hakkas uurima, milles asi, ja sai teada, et eelmise aasta eelarves oli 3,2 miljonit krooni üle jäänud ning selle tänavusse aastasse ülekandmiseks ei suudetud leida mingit muud võimalust kui hoiustada summa kuuks ajaks 166 sõduri pangaarvetele.
Või nagu väljendas seda Marko saadetud päringule vastates kaitseväe logistikakeskuse raamatupidamiskeskuse juhataja Lauri Orgse: «Vajadus väljamaksmiseks oli tingitud sellest, et mitmed muud plaanilised kulutused lükkusid 2010. aastasse ja eelarvekulu tuli täita.»
Orgse sõnul olevat käsk niimoodi talitada tulnud kaitseväe peastaabist. Kaitseväe juhataja Ants Laaneots lausus eile, et pole asjast midagi kuulnud. Temas tekitas juhtunu mõningast hämmingut, sest Laaneotsa sõnul pole eelarveraha järgmisse aastasse ülekandmisega mingit probleemi olnud. Ja kui tänavusi eelarvekärpeid mitte arvestada, siis ei olnud tema teada ka palgafondiga mingeid muresid.
Ka kaitseminister Jaak Aaviksoo imestas kirjeldatud olukorra üle ja ütles, et pole millestki niisugusest kuulnud. Tema sõnul on vajadusel ka väga suuri summasid järgmisesse aastasse üle kantud, mistõttu mingist aastalõpu kulutamisrallist polnud tema oma haldusalas teadlik. Aaviksoo lisas, et raha lihtsalt järgmise aasta eelarvesse üle kanda on ka väga mõistlik.
Markos omakorda tekitas küsimusi, et kui raha saamisega on kõik nõus, siis raha äravõtmiseks ehk tagasiarvelduseks oleks tegelikult vaja olnud sõdurite nõusolekut.
Tegu justkui avansiga
Marko kaebaski, et põhipalgast saab raha kinni pidada vaid täitmisotsusega või mõnel muul seadusega sätestatud põhjusel, mitte lihtsalt raamatupidamislike eksperimentide korras.
Orgse aga vastas, et raha maksmine oli vormistatud periodiseerimisena ehk tegemist oli justkui avansiga, mis kõigepealt makstakse ette ja pärast võetakse jälle palgast igasuguste avaldusteta maha.
Ta lisas, et summa ei ole deklareeritav ega maksustatav ning see ei mõjuta haigusraha, vanemahüvitist, puhkuseraha, koondamisraha ega töötuskindlustushüvitist.