Ajaleht: Tallinna Vangla näljastreik on esile kutsutud

Martti Kass
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna vangla söökla.
Tallinna vangla söökla. Foto: Toomas Huik

Näljastreik Tallinna Vanglas on venekeelse nädalalehe Den za Dnjom andmetel suure tõenäosusega esile kutsutud, et juurida vangide hulgast välja kuritegelikku subkultuuri ning kehtestada nende hulgas n-ö euroopalikke arusaamu.

 

Tallinna Vanglas jätkub juba kolmandat nädalat näljastreik, millega nõutakse vangide hierarhias madalal seisva vangi-toidujagaja ehk nn petuhi ametist eemaldamist, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Vangide sisemine subkultuur taunib nimelt toidu vastuvõtmist nn alandatute käest. Tegemist on pikima vangide ja juhtkonna vahelise vastasseisuga Eesti Vabariigi ajaloos. Seni ei ole Tallinna Vangla juhtkond vangide nõudmisele toidujagaja välja vahetada, vastu tulnud ning suure tõenäosusega ei kavatsegi tulla.

Olukorra muudab keerulisemaks surmajuhtum, kus terviserikke tõttu suri eelmisel nädalal 24-aastane kinnipeetav. Selle kohta toimetuseni jõudnud info on vastuoluline.

Justiitsministeerium eitab surmajuhtumi seost vangide näljastreigiga. Vanglast Den za Dnjom-i toimetuseni jõudnud teated väidavad aga vastupidist: tema tervis halvenes just seoses streigiga, kuna vangla on siiski terviklik organism ja streigist on rohkem või vähem mõjutatud kogu vangla.

Toidust loobumist alustati Tallinna Vanglas alates 17. juulist. Kui alguses streikis umbes sadakond vangi, siis 25. juulil liitus nendega veel poolsada. Kuna vanglad alluvad justiitsministeeriumile, teatasid selle ametnikud, et vangla juhtkond ei kavatse taolistele provokatsioonidele alluda.

Justiitsministeeriumi pressiteates öeldakse, et vanglateenistus peab kinnipeetavate tööharjumuse kujundamist ja säilitamist hädavajalikuks.

Eriti arvestades, et vangide kasutamine abitöölisena aitab vähendada vangla ülalpidamiskulusid.

«Selline meelsusavaldus kujutab endast kuritegelike hoiakute avalikku demonstreerimist ning rünnakut riigi õiguskorra vastu,» väitis justiitsministeerium.

Tallinna Vangla direktori Erkki Osolaineni väitel oli too toidujagajast vang varem karistust kandnud Murru vangla 1. eluosakonnas, mida kuritegelikus hierarhias peetakse väikese autoriteediga isikute kinnipidamiskohaks.

Seetõttu oligi ta kaasvangide hulgas põlu alla sattunud. Toidujagaja seksuaalset ärakasutamist kaasvangide poolt Osolainen eitas.

Lisaks vanglamüürile on ministeerium otsustanud vanglas toimuva ümbritseda ka vaikuse müüriga. Üsna tuntavalt võib tajuda soovi, et avalikkus vanglas toimuvale võimalikult vähe tähelepanu pööraks. Den za Dnjom-i palvele esitada vanglas toimuva näljastreigi kohta täpsustavaid küsimusi vastas justiitsministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ivi Papstel, et kõik oluline, mida ministeerium on streigi kohta öelda tahtnud, on kajastatud ministeeriumi pressiteadetes.

Kes vähegi vangide subkultuuri tunnevad, teavad, et sellised juhtumid nagu tolle toidujagajaga, toovad paratamatult kaasa konflikti. Lisaks sellele et teda peetakse n-ö alandatuks, peavad vanglatöötajad tollele vangile kindlustama ka pideva valve arveteõiendamise eest, kuna kaasvangid peavad teda ka «koputajaks».

Vanglasüsteemi tundvad inimesed, kellega Den za Dnjom-i konsulteeris, väidavad, et ühest küljest võib mõista, et riigivõim ei saa kriminaalsele subkultuurile järeleandmisi teha. Teisalt oleks aga naiivne arvata, et mingite selliste aktsioonidega nagu nn alandatu panemine toitu jagama, suudetakse vanglasiseseid traditsioone kuidagi lämmatada või välja juurida.

Need hävivad vaid aja jooksul, kui kõik vanad karistusasutused on välja vahetatud nn eurovanglate vastu.

Samas tähendab streik vaid loobumist vangla poolt pakutavast toidust. Vangla poest ostetud toidu söömist peavad nälgijad lubatavaks. Teisiti oleks enamik streikijaid juba tänaseks nälga surnud. Kuid selles osas on kinnipeetavad suhteliselt ebavõrdses seisus.

Vangistusseadus ütleb nimelt, et vangla poest võib osta toitu ja vanglas lubatud esemeid vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära piires. Detsembrist 2007 on selleks alammääraks 4350 krooni, mis tähendab, et vang võib poes kulutada ühe kuu jooksul selle summa.

Lisaks võib öelda, et vangla pood annab hindade poolest silmad ette mõnelegi Tallinna kesklinna kauplusele – kui sigaretid välja arvata.



Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles