Organisatsioon pöördus president Aleksandr Lukašenka poole nõudmisega tunnustada surmanuhtluse moratooriumit, vahendas AFP.

Kohus oli Andrei Žuki ja Vassili Juzeptšuki 2009. aastal mõistnud mõrvade pärast süüdi ja määranud neile surmanuhtluse.

Žuki ema rääkis Amnestyle, et talle teatas poja ja tema kongikaaslase mahalaskmisest üks vangla töötajatest.

Organisatsiooni Euroopa ja Kesk-Aasia programmi direktor Halya Gowan rääkis, et meestele ei võimaldatud isegi mitte viimast kohtumist lähedastega.

Inimõigusteorganisatsiooni andmetel ei hukatud eelmisel aastal Valgevenes ühtegi inimest ja esimest korda pärast taolise statistika kogumist oli «Euroopa 2009. aastal nn hukkamisvaba piirkond».

Euroopas inimõiguste kaitset kontrolliv Euroopa Nõukogu mõistis karmide sõnadega hukka Valgevene salaliku käitumise kinnipeetavate hukkamisest. «On hirmus, et Valgevene pole tahtnud lõpetada surmanuhtluse elluviimist,» kommenteeris YLE uudistele Euroopa Nõukogu Valgevene raportöör Sinikka Hurskainen.

«Need hukkamised on eriti murettekitavad seetõttu, et ÜRO inimõiguste komitee alles uuris karistuste pärast esitatud kaebusi ja oli palunud Valgevenet lükata surmanuhtluse eluviimist edasi.»

Hukkamine tehti teoks pärast seda, kui Euroopa Nõukogu üldistungil oli kiidetud heaks lõpp-protokoll, mille järgi nõukogu ja Valgevene suhete paranemise esimeseks tingimuseks on karistuste elluviimise edasilükkamine ja pikemas perspektiivis surmanuhtluste määramisest loobumine.

Valgevene on ainus Euroopa riik, mis ei ole Euroopa Nõukogu liige. Riik kuulus nõukogusse, kuid arvati sealt välja 2007. aastal, sest demokraatia ega inimõiguste arengud riigis polnud ENi jaoks piisavad.