Eestis riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi värbaja külastas aastail 2000-2008 korduvalt ka Lätit, ütles Läti Põhiseaduslikkuse Kaitse Büroo (SAB) pressiesindaja BNSile.
Simmi värbaja külastas korduvalt ka Lätit
24. märts 2010, 12:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SABi andmeil aga ei õnnestunud Vene luurel Lätis salastatud informatsiooni hankida. SABi pressiesindaja Baiba Rata-Salina ütles, et Eesti kõrge kaitseametniku Herman Simmi luuretegevuse uurimine oli 2009. aasta tähtsaim vastuluurejuhtum.
Koos partneragentuuridega läbi viidud uurimine näitas, et Simm oli tegutsenud Hispaania ärimehena esinenud Vene luureagendi juhtnööride järgi. Vene spioon kogus andmeid peamiselt majandus- ja energeetikaküsimuste kohta, põhjendades oma huvi nende küsimuste vastu oma äritegevusega.
Simmi juhtum sundis SABi hindama ümber ohtusid, mida välisluure võiks Lätile kujutada. Rata-Salina sõnul on SABi vastuluuretöö prioriteediks võetud välisluure tegevuse õigeaegne avastamine.
SAB on üks kolmest Läti luureagentuurist, mille ülesanne on luure ja vastuluure, salastatud andmete kaitsmine ja rahvusvaheliste organisatsioonidega salajase informatsiooni vahetuse kontrollimine.
Endine Eesti kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja Herman Simm vahistati 2008. aasta 21. septembril ja talle esitati süüdistus riigireetmises. Tema naine Heete Simm võeti vahi alla, kahtlustatatuna riigireetmisele kaasaaitamises.
Mullu veebruaris mõistis Eesti kohus Simmi riigireetmises ja salastatud informatsiooni avaldamises süüdi ning mõistis ta 12 aastaks ja kuueks kuuks vangi. Kaitsepolitsei andmeil varustas Simm Vene luuret informatsiooniga aastail 1995-2008.
Tegu oli esimese riigireetmise juhtumiga Eestis alates iseseisvuse taastamisest.
Kaitsepolitsei uurimisandmetel asus Simm Vene välisluure teenistuse SVR-iga koostööd tegema juba 1995. aasta suvest ning lekitas salajast teavet kuni tema kinnipidamiseni 2008. aasta septembris. Nii edastas ta SVR-i kontaktisikutele 19 salajase tasemega riigisaladust sisaldanud dokumenti, ühe konfidentsiaalse tasemega dokumendi ja neli piiratud tasemega dokumenti.
Samuti lekitas Simm Vene ametivõimudele Eestile välislepingute alusel edastatud välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide side- ning infosüsteeme, andmeturvet, luuret, vastuluuret ning kaitsepoliitikat käsitlevat teavet, sealhulgas vähemalt 82 piiratud, 247 konfidentsiaalse ja 33 salajase tasemega välisteabe dokumenti.
Ühtlasi kogus Simm uurimisandmetel ning edastas SVR-i kontaktisikutele muud teavet isikute ja isikuandmete kohta, millega kahjustas Eesti huve ning andis võimaluse riigireetmisele.
Simm andis alates 2001. aasta 1. septembrist SVR-i kontaktisikutele vähemalt 2908 Eesti kaitsepoliitikat, kaitseväge, välissuhtlust ja teabesüsteeme käsitlevat dokumenti.
Simmi tegevust juhtisid eri aegadel kaks SVR-i ohvitseri. Uurimisandmetel oli tegemist Valeri Zentsoviga ning Portugali kodaniku Antonio Ve Jesus Amorett Grafi identiteeti kasutanud Sergei Jakovleviga.
Simm kohtus SVRi kontaktisikutega 15 Euroopa riigis ning kõik kohtumised olid seotud Simmi töölähetuste või puhkusereisidega.
Herman Simmi vastu kogutud tõendid olid riigiprokuratuuri kinnitusel valdavalt infotehnoloogilist laadi, kuid vähemal määral oli ka isikulisi ja jälitustegevuse käigus saadud tõendeid. Simmi kodus ja suvekodus tehtud läbiotsimise käigus leiti riigisaladuse märkega dokumente ning fotoaparaadid, mälupulgad ja arvuti, mis sisaldasid Herman Simmi edastatud dokumente.
Pärast viis aastat kestnud teenistust kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhina asus Simm 2006. aasta novembris tööle ministeeriumi nõunikuna, kus ta oli ametis 2008. aasta kevadeni.