ELi välispoliitika juht Catherine Ashton tutvustas täna oma kava, kuidas Lissaboni leppes ette nähtud Euroopa välisteenistus töötama peaks. Eile jõudis ta Euroopa Komisjoniga kokkuleppele, et tema saab kontrolli ühenduse arenguabieelarve üle.
Ashton tutvustas kavandatava välisteenistuse töökorraldust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjonis ja liikmesriikide pealinnades on kavandatava välisteenistuse rolli ja võimu üle käinud tuline võitlus ning Ashtoni 13-leheküljeline dokument, mille ta sai valmis nädal enne tähtaega, näeb ette, et ta ise hakkab juhtima ELi arengu- ja naabruspoliitika strateegiat, samas kui detailid määrab EK. Seni oli kogu valdkond kindlalt EK kätes, kirjutasid AFP ja The Guardian.
Olgugi et Ashton endale võimu juurde saab, domineerib ilmselt Londoni ja teiste suurte ELi liikmesriikide meelehärmiks tulevikus kuni 7000-liikmeliseks paisuvas välisteenistuses eeskätt Euroopa Komisjon.
Europarlamendi mitmed liikmed kurtsid sel nädalal, et välisteenistus tahetakse üles ehitada Prantsuse süsteemi eeskujul, kus Ashtoni alluvuses teenib võimukas peasekretär, kes välisteenistuse tööd koordineerima hakkab. Mõjukas Saksa kristlik-demokraat Elmar Brok ütles, et ta ei poolda korraldust, kus üks ämblik võrgu keskel kõiki niite tõmbab.
Esialgu ei looda välisteenistuse juurde palju uusi ametikohte, see moodustatakse esialgu enam kui 90 protsendi ulatuses juba olemasolevatest EK töötajatest.
Uues töökorralduses pidi paika pandama hiljemalt aprilliks, kuid Brüsseli allikate sõnul kulub ilmselt mitu kuud, enne kui diplomaadid, ametnikud ja europarlamendi saadikud selles täpselt kokku lepivad, kirjutas uudisteagentuur DPA.