Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe Jaanus Rahumäe sõnul ei saa Vene luure heaks töötanud Herman Simmi sarnaste juhtumite kordumist kungi välistada.
Rahumägi: Simmi taolisi juhtumeid ei saa kunagi välistada
27. märts 2010, 20:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seda ei ole kunagi võimalik teoreetiliselt välistada. Aga nii kaua kui kedagi pole kinni püütud, ei saa öelda, et selliseid inimesi on. Nii kaua kui Eesti riik eraldab ressurssi ja raha julgeolekuasutustele, nii kaua Eesti riik arvab, et selliseid tegelasi võib olla. See on selline kassi-hiire mäng kõikjal maailmas, ega siin rohkem ei ole võimalik spekuleerida,» ütles Rahumägi BNSile.
Rahumäe sõnul ei ole tal mingit õigust anda kommentaare teemal, kas Eesti õiguskaitseorganitel on infot kõrgemate riigiametnike värbamiskatsetest välisriigi eriteenistuste poolt viimastel aastatel.
«Mul ei ole õigust sellel teemal mingisuguseid kommentaaare anda. See on ja see jääb riigisaladuseks,» lausus Rahumägi.
Reformierakonda kuuluva Rahumäe sõnul on fakt, et Eesti julgeolekusüsteem töötab talle eraldatid ressursi piires maailmatasemel.
«Herman Simmi juhtumi kohtulahend on vaaluuta, millega me oleme üsna maksujõulised maailma julgeolekukogukonnas. Põhjus on selles, et üks asi on avastada sellise konspiratsiooniastmega kuritegu ja hoopis teine asi on seda kohtukõlblikult tõestada. Ja väga vähesed riigid on suutnud seda teha,» sõnas ta.
Rahumäe sõnul on kõik partnerid tunnustanud kaitsepolitseid Herman Simmi tabamise ja kohtu ette toomise eest.
«See omakorda ei tähenda seda, et see peaks viimaseks jääma või et olukord on täna täieliku kontrolli all. Loomulikult kahtlused on ja jäävad igaveseks. Aga nii töötavadki eriteenistused, nende ülesanne ongi kahelda asjades,» märkis Rahumägi.
Endine Eesti kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja Herman Simm vahistati 2008. aasta 21. septembril ja talle esitati süüdistus riigireetmises. Tema naine Heete Simm võeti vahi alla, kahtlustatatuna riigireetmisele kaasaaitamises.
Mullu veebruaris mõistis kohus Simmi riigireetmises ja salastatud informatsiooni avaldamises süüdi ning mõistis ta 12 aastaks ja kuueks kuuks vangi. Kaitsepolitsei andmeil varustas Simm Vene luuret informatsiooniga aastail 1995-2008.
Tegu oli esimese riigireetmise juhtumiga Eestis alates iseseisvuse taastamisest.
Kaitsepolitsei uurimisandmetel asus Simm Vene välisluure teenistuse SVR-iga koostööd tegema juba 1995. aasta suvest ning lekitas salajast teavet kuni tema kinnipidamiseni 2008. aasta septembris. Nii edastas ta SVRi kontaktisikutele 19 salajase tasemega riigisaladust sisaldanud dokumenti, ühe konfidentsiaalse tasemega dokumendi ja neli piiratud tasemega dokumenti.
Samuti lekitas Simm Vene ametivõimudele Eestile välislepingute alusel edastatud välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide side- ning infosüsteeme, andmeturvet, luuret, vastuluuret ning kaitsepoliitikat käsitlevat teavet, sealhulgas vähemalt 82 piiratud, 247 konfidentsiaalse ja 33 salajase tasemega välisteabe dokumenti.
Ühtlasi kogus Simm ning edastas SVRi kontaktisikutele muud teavet isikute ja isikuandmete kohta, millega kahjustas Eesti huve ning andis võimaluse riigireetmisele.
Simm andis alates 2001. aasta 1. septembrist SVRi kontaktisikutele vähemalt 2908 Eesti kaitsepoliitikat, kaitseväge, välissuhtlust ja teabesüsteeme käsitlevat dokumenti.
Simmi tegevust juhtisid eri aegadel kaks SVRi ohvitseri. Uurimisandmetel oli tegemist Valeri Zentsoviga ning Portugali kodaniku Antonio de Jesus Amorett Grafi identiteeti kasutanud Sergei Jakovleviga.
Simm kohtus SVRi kontaktisikutega 15 Euroopa riigis ning kõik kohtumised olid seotud Simmi töölähetuste või puhkusereisidega.
Herman Simmi vastu kogutud tõendid olid riigiprokuratuuri kinnitusel valdavalt infotehnoloogilist laadi, kuid vähemal määral oli ka isikulisi ja jälitustegevuse käigus saadud tõendeid. Simmi kodus ja suvekodus tehtud läbiotsimise käigus leiti riigisaladuse märkega dokumente ning fotoaparaadid, mälupulgad ja arvuti, mis sisaldasid Herman Simmi edastatud dokumente.
Pärast viis aastat kestnud teenistust kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhina asus Simm 2006. aasta novembris tööle ministeeriumi nõunikuna, kus ta oli ametis 2008. aasta kevadeni.