Eesti Emakeeleõpetajate Selts ei ole rahul sellega, et esimest korda on põhikooli riiklike eksamite ajaloos eesti keele ja kirjanduse lõpueksam määratud nädalavahetusele ja peaks toimuma viiendal juunil, mis on laupäev.
Emakeeleõpetajad pole rahul laupäeval toimuva lõpueksamiga
30. märts 2010, 17:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppeperiood lõppeb neljandal juunil ja juba viiendaks juuniks määratud põhikooli eesti keele ja kirjanduse eksam venitab õpetajate sõnul põhikooli lõpetajate töönädala kuuepäevaliseks. Samuti tahavad õpetajad teada, kuidas kavatsetakse kompenseerida õpetajate ja koolipersonali ületunnitöö.
Emakeeleõpetajate seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu sõnas, et pealegi ei sõida puhkepäevadel maal ka õpilasliinid. «Õpilased peavad ise leidma võimalusi, kuidas eksamile jõuda. Eksam algab kell 10, aga sõiduplaanid on tehtud selliselt, et inimesed jõuaksid tööle. Buss küll võib hommikul sõita, aga kohale jõuab ta kella kaheksaks,» selgitas Sarapuu.
Lisaks märkis Sarapuu, et põhikooli eksamitöid parandatakse koolides ja tavaliselt on need kohe pärast eksameid ära parandatud. «Nüüd tekib küsimus, et kas õpetajad peavad sel ajal, kui teised lähevad sauna, jääma nüüd töid parandama? Ja kas nad peaksid seda suuremate klasside puhul tegema lisaks veel ka pühapäeval?» küsis ta.
Võiks olla reedel või esmaspäeval
Sarapuu sõnul ei näe õpetajad tegelikult selgeid ja usutavaid põhjendusi, miks eksam peab just olema laupäeval. «Mitmeid põhjendusi on toodud, aga need ei segaks seda, et eksam võiks toimuda reedel, või veel parem - esmaspäeval.»
Emakeeleõpetajate selts pöördus nende küsimustega ka haridusministeeriumi ja eksamikeskuse poole.
Ministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva tunnistas, et eksamite ajagraafiku koostamine osutus keeruliseks. Ministeerium püüdis vastu tulla õppeasutuste ja lastevanemate soovile, et koolivaheaeg lõppeks täisnädalaga ja õppeveerand algaks esmaspäeval. Samuti on koolid avaldanud soovi, et põhikooli riiklike eksamite vahel oleks vähemalt kolm päeva ja eksameid ei korraldataks puhkepäevadel.
«Need ettepanekud on mõistetavad, kuid kõikidele soovidele ei olnud võimalik vastu tulla. Meil tuli teha teatud valikud ja nende tegemisel lähtusime eelkõige õppetööd korraldavatest õigusaktidest. Seega ei ole võimalik korraldada eksameid enne õppeperioodi lõppu ja pühapäevasel päeval. Õpilastranspordi korraldamine ja õpetajate töökorraldus ning tasustamine puhkepäevadel võib tekitada probleeme, kuid need on kindlasti lahendatavad,» rääkis Ladva.
Järgmine eksam tuleks selga
Kui eesti keele eksam viia üle näiteks esmaspäevale, seitsmendale juunile, siis tekib paljude just suurte vene õppekeelega koolide õpilastele olukord, kus järgmise eksamini jääb üksnes kaks päeva. «Nimelt ei jõuta suuremates koolides teha eesti keele kui teise keele eksami suulist osa kirjandiga samal päeval. Seega tuleks paljudel vene õppekeelega koolide õpilastel tulla eksami suulist osa vastama teisipäeval, kaheksandal juunil (praegu on selleks määratud seitsmes juuni). Matemaatika eksam on aga juba 11. juunil,» selgitas Ladva.
Teiseks võtab vene õppekeelega koolide kirjandite hindamine aega, sest tänavu on esimest korda tegu keeletaseme eksamiga ja kirjandeid hinnatakse tsentraalselt. «Kahepäevane viivitus võib aga põhjustada seda, et kõiki kirjandeid ei jõuta hinnata ning vene õppekeelega põhikooli lõpetajad ei pruugi tunnistust saada enne jaanipäeva.»
Lisaks põhikooli lõpukirjandile langeb tänavu laupäevale kaks gümnaasiumi riigieksamit - kirjand (24. aprillil) ja inglise keele kirjalik eksam (8. mai).