Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalvekomisjoni esimehe Jaanus Rahumäe hinnangul ei ole Eestis elavate venelaste elamine teises inforuumis Eesti jaoks julgeolekurisk.
Rahumägi ei pea venelaste elamist teises inforuumis riskiks
30. märts 2010, 22:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonda kuuluva Rahumäe sõnul on see suur puudus, et venelased vaatavad Eesti telekanalite asemel Venemaa kanaleid, kuid julgeolekuriskiks seda nimetama ei peaks.
«Venelased on eestlastega võrreldes palju rohkem televisioonilembesed. Nii, et see on probleem kindlasti, aga see ei ole dramaatiline probleem ega mingi julgeolekurisk,» ütles Rahumägi BNS-ile.
Tema sõnul võivad venelased küll elada teises inforuumis, aga fakt on see, et nad käivad Eestis poes, nende lapsed käivad Eestis lasteaias, nad käivad Eestis koolis ja sõidavad eestlastega samades bussides ja trammides.
«Nad ei mõista väga paljusid asju, miks eestlased nii teevad, miks nad nii mõtlevad ja miks nad nii ütlevad. Aga neile ei saa seda ette heita, sest me pole kunagi neile midagi seletanud. Me ei ole jõudnud oma seletamistega nendeni,» tõdes ta.
Rahumäe hinnangul on Eestis elavate venelaste lõimumisprotsess läinud õiges suunas, kuid natuke liiga aeglaselt. Ta nentis, et tõenäoliselt ei hakka eestlased ja venelased kunagi mõistma ajalugu ühtemoodi, kuid vajadust selle järele ei maksa üle hinnata.
«Tegelikult me räägime üksteisest mööda. Venelased näevad prokssõduris seda lihtsat vene sõdurit, kes võitles sakslastega Teises maailmasõjas ja elas selle õuduse läbi. Venelased ei näe pronkssõduris represseerijaid, nad näevad oma vanaisasid, poegi, vendi, lihtsat vene inimest selles. Eestlased näevad pronkssõduris represseerijaid, Siberisse vedajaid ja 50 aastat internatsionalismi, kus meid sunniti rääkima vene keelt, kus meid sunniti tegema asju, mis olid meile võõrad,» sõnas ta.
Rahumäe sõnul peavad eestlased ja venelased jõudma selleni, et räägitakse samast asjast. «Tuleb hakata rääkima ühtedest ja samadest asjadest, mille üldisest ideoloogiast,» lausus ta.
Rahumäe sõnul sõltub venelaste integreerimine ja Eesti riiki suhtumise kujunemine väga palju majanduslikust olukorrast.
«Kui siin majanduslikult kõik toimib ja Eesti on heaoluühiskond, siis ei vaheta nad oma kodumaad välja. Täna panustab Vene riik meeletut ressurssi selleks, et kutsuda oma kaasmaalasi tagasi Venemaale. Kuid nad ei taha minna, sest nad teavad, et elu on seal palju hullem,» lausus ta.
«Nad teavad ka seda, et kui nad lähevad seal sugulastele külla, siis kutsutakse neid seal eestlasteks. See on nende jaoks eksootiline tunne, et peetakse seal kõrgema majanduse nautijateks.»
Rahumägi nentis, et alati on ühiskonnas pisikesed grupid, kes paistavad oma vaenuliku käitumisega silma, kuid see ei ole üldine ühiskonna foon. Ta tõi näiteks paari aasta eest Prantsusmaal levinud tänavarahutused, kui sisserändajate järeltulijad korraldasid tänavarahutusi ja põletasid sadu autosid.
«Kuid enamus ei ole selliseid. Enamus inimesi käib tööl, kasvatab oma lapsi ja on korralikud kodanikud. Majanduslik kindlustatus ja heaolu on see, mis hoiab selle asja täiesti normaalses olekus,» tõdes ta.