Puidutööstus rebib end idanaabrist lahti

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Andres Talijärve sõnul on Eesti puiduturg segi pööratud. «Ehitusturg on maha jahtunud, mistõttu on ka puidu järele nõudlus vähenenud,» rääkis Talijärv. Nimelt pakutakse turul saematerjali vajaminevast rohkem. See on aga metsatööstuse peamine vedaja.

Teine valus koht on paberitööstus. «Kui Rootsis pannakse mõned vabrikud kinni, siis tähendab see meile vähem tellimusi ning väiksemat puiduvajadust,» sõnas Talijärv.

Kuna puiduvajadus on praegu väike ja tollimaksud kõrged, siis ei sõltu me Talijärve sõnul nii palju Venemaast nagu näiteks Soome. Nimelt soovib Venemaa järgmisel aastal tõsta eksporditava toorpuidu kuupmeetri hinda 50 euroni.

Venemaalt tuuakse vähe

«Kui Venemaa jätkab tollimaksu tõstmist, siis peavad Soomes mõned paberivabrikud oma uksed sulgema. Seejärel pole aga venelastel oma puitu enam kuhugi müüa,» lausus Talijärv.

Metsatööstuste liidu direktori sõnul on meil puitu piisavalt, et tööstuse vajadused rahuldada ja praegu tuuakse Venemaalt puitu Eestisse väga vähe. «Kui mõned aastad tagasi tõime Venemaalt 2 miljonit tihumeetrit ümmargust puitu sisse, siis tänavu võib see arv olla vaid mõnisada tuhat.»

Puidufirma Balcas Eesti direktori Indrek Palumaa sõnul pole sellist asja nagu «vene puit» enam saeveskite jaoks sisuliselt olemas. «Põhjus on kõrge tollimaks, mis praegu on saepalgil ligi 20 eurot kuupmeetri kohta, ja Vene valitsuse soov eksport lõpetada,» rääkis Palumaa. Balcas saab oma puidu üksnes Eestist.

Kuni kolmandiku toorainest Venemaalt või Lätist importiv puiduettevõte Estonian Cell otsib idanaabri asemele uusi partnereid. «Vene turg pole pikas plaanis kestev,» ütles Estonian Celli finantsjuht Riia Ratnik.

Praegu vajab firma puitu ligi 380 000 tihumeetrit aastas. Ratniku sõnul tahavad nad suuremat rõhku panna koostööle Läti ettevõtetega. «Eestis kahjuks praegu piisaval määral metsa ei raiuta,» ütles Ratnik.

Talijärve sõnul on teadlased välja rehkendanud, et Eestis võiks metsa raiuda kuni 12 miljonit tihumeetrit aastas. Praegu raiutakse 5–6 miljonit. Sellest ligi pool riigimetsades ja teine pool erametsades. Raiumata mets hakkab aga riknema.

«Meil on päris palju metsa osasid, millele tuleks kohe saega kallale minna,» rääkis mees. «Kui me 10 miljonit suudaksime ära raiuda, ei peaks me puitu kuskilt sisse tooma.»

Talijärve sõnul peitub probleem erametsade omanike väheses motiveerituses oma metsi majandada. Tüüpiline metsaomanik saab sissetuleku kuskilt mujalt. «Majanduse langus annab lootuse, et metsamajandamisega hakatakse rohkem tegelema, et lisatulu teenida,» rääkis Talijärv.

Eestis saavad füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud metsaomanikud 45 000 krooni suurust tulumaksuvabastust. See puudutab aga ainult viit protsenti omanikest.

«Nad maksavad tulumaksu käibe pealt,» ütles Talijärv. «Kui teen näiteks küttepuid, mille hind metsas on 400 krooni ja selle üles töötamine maksab 300 krooni, siis maksuamet maksustab ikkagi seda nelja sadat krooni. Need, kes maksud ära maksavad, jäävad miinusesse või nulli.»

Maksuvabastust ei tule

Naaberriikide valitsused on metsaomanikele vastu tulnud. Lätis on omanikele kehtestatud täielik tulumaksuvabastus ja soomlastel on viiskümmend protsenti tuludest maksuvaba. «Metsa raiumise elavdamiseks võiks Eesti võtta Lätist eeskuju,» rääkis Talijärv.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonnast kommenteeriti, et kuna metsamaterjali müük eeldab aktiivset tegevust ja tulude saamiseks kulude tegemist, siis peaks saadud tulu maksustama ettevõtlustulu maksustamise reeglite järgi. Seepärast on maksusoodustuse kehtestamine üksnes FIE-le kooskõlas tulumaksuseaduse üldise loogikaga. Valitsusliidu programmi kohaselt täiendavaid maksusoodustusi ega erandeid ei kehtestata.

«See oleks ka ebaõiglane teiste, muid tululiike saavate maksumaksjate suhtes. Ühele valdkonnale täieliku maksuvabastuse kehtestamine tähendab lisaks maksumaksjate ebavõrdsele kohtlemisele ka suuremat maksupettuste riski,» seisis rahandusministeeriumi vastuses.

Eesti metsad

•     Eestis on 2,28 mln ha metsa.
•     Eestis on umbes 70 000 erametsaomanikku.
•     Ühe elaniku kohta on metsa 1,63 ha
•     Metsa juurdekasv elaniku kohta on 342 m3 aastas.
•     Puidusektor annab igal aastal neljandiku Eesti tööstuse käibest ja viiendiku ekspordist.
Allikas: «Metsasektori olukord ja areng», Eesti Metsatööstuse Liit, 2007