Eesti puiduettevõtete konkurentsivõimelisuse suurendamiseks peab ka transport olema loogiliselt korraldatud. Kui näiteks firma jääb sadamast kaugemale kui sada kilomeetrit, on vedamise tasuvus küsitav, sest veokid ei sõida täis koormaga, kuna masina üldtonnaaž ei tohi ületada 40 tonni.
«Kui auto kaalub üle 20 tonni ja peale saab panna teist sama jagu, siis nii väikse koorma vedu ei tasu ennast ära,» rääkis Andres Talijärv. Lätis on lubatud 52 tonni, Soomes 60 tonni.
«Räägitakse, et raske auto lõhub teed, aga tegelikult lõhub seda teljekoormus,» ütles Talijärv. See võib olla kümme tonni. Metsaveoautodel on kuus-seitse paari rattaid ja 52 tonnise koormaga on teljekoormus ligi 7 tonni.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatteri sõnul ei ole üldtonnaaži muutmine mõttekas, sest teed ei ole projekteeritud sellistele koormustele. «Iga kord kui raskeveok üle sõidab, asfalt deformeerub ja taastub. Kuid taastumist ei teki, kui ratas on rattas kinni.»
Talijärve sõnul oleks liiklusohutuse seisukohalt oluline, et masinad on küll veidi raskemad, aga neid oleks seetõttu vähem tee peal. Tema sõnul on riigi praegune vastuseis lihtsalt põikpäisus.
«Ministeerium tegi ühe sammu neli aastat tagasi, kui lubati talvistes oludes –8 °C, kui pind on kõvem, sõita 52-tonnistel masinatel,» rääkis Tatter.