Euroopa Inimõiguste kohus annab 21. oktoobril teada, kas nende hinnangul viis Venemaa Teise maailmasõja ajal aset leidnud Katõni veresauna küsimuses läbi adekvaatse uurimise või mitte.
Kohus hindab Katõni-uurimise adekvaatsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15 poolakast ohvri peresid esindava advokaadi Ireneusz Kaminski sõnul langetati otsus 5. septembril.
2012. aasta aprillis jõudis Strasbourgi kohus järeldusele, et rohkem kui 22 000 poolaka – peamiselt reservohvitseri – tapmine Katõnis oli sõjakuritegu ning mitmed hagejad olid kannatanud ebainimlikku kohtlemist Vene võimude poolt, kui üritasid õiglus jalule seada.
Samas pole Strasbourgi kohus ühel meelel küsimuses, kas nad saavad otsustada Venemaal aastatel 1990-2004 läbi viidud uurimise adekvaatsuse üle, sest Euroopa Inimõiguste konventsioon jõustus Venemaal alles aastal 1998 – kaheksa aastat pärast Katõni uurimise algust.
Kui Strasbourgi kohus peaks otsustama, et Vene uurimine polnud adekvaatne, võidakse Katõni uurimine taasavada ja ohvrite peredele tuleb lõpuks hüvitist maksta.
1940. aastal Smolenski lähedal Katõni metsas toimunud veretöö korraldasid Nõukogude Liidu julgeolekujõud. Moskva ei tunnistanud oma süüd aastani 1990, väites, et selle panid toime hoopis natsid.
Ühtki venelast pole selle eest kohtusse antud, samuti pole ühtki selle kuritöö ohvriks Vene kohtus rehabiliteeritud.