Kuni 18-aastaste rannavolle valitsevad Euroopa meistrid Oliver Venno ja Kristo Kollo lisasid eile auhinnakontosse veelgi magusama tiitli, tulles kuni 19-aastaste maailmameistriks.
Kollo ja Venno: salamisi lootsime kulda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teel tiitlivõiduni kaotasid Venno ja Kollo seitsme mängu peale vaid ühe geimi, finaalis alistasid nad kindlalt 2:0 (21:17, 21:16) ameeriklased Antonio Ciarelli ja Jeffrey Carlsoni.
«Finaalmäng oli iseloomulik kogu turniirile,» oli paari treener Rainer Vassiljev hoolealustega rahul. «Meie väga kindel esitus, saime oma asjadega hakkame ja suutsime oodata, kuni vastane eksib. Serv oli hea ja poolfinaaliga võrreldes töötasid nüüd ka kaitse ja blokk, lisaks oli oma rünnaku lahendamine palju kindlam.»
Vassiljevi sõnul ei kahelnud ta hetkekski hoolealuste võiduvõimalustes. «Terve mäng oli initsiatiiv meie käes,» rääkis ta. «Mul ei tekkinud finaalis kordagi sellist tunnet, et võiksime kaotada, samas poolfinaalis Poola vastu oli küll selliseid hetki. Aga täna näitas juba soojendus mulle, et poisid on valmis.»
Kollo tunnistas, et nii tema kui ka paariline olid finaali alguses natuke pabinas, ent matši käigus muutus nende mäng üha kindlamaks. «Tundus, et ka vastased väristasid pisut kätt,» meenutas 18-aastane Kollo. «Õnneks suutsime esimese geimi enda kasuks pöörata ja seetõttu oli teises juba märksa lihtsam mängida.»
Nii tiitlikohtumises kui ka poolfinaalis tuli eestlastel lisaks vastastele võidelda ka vihmaga, aga treeneri ja sportlaste sõnul see olulist rolli ei mänginud. «Ilm oli parem kui eile, siis sadas ikka lausvihma, täna kergelt tibutas,» rääkis Vassiljev Hollandis Haagis toimunud võistlustel valitsenud ilmaoludest. «Üks kraadiklaas näitas finaali ajal 20 kraadi, aga arvan, et väljakul oli umbes 17 kraadi. Nagu Eesti suvi.»
«Nagu Eesti ilm, meile sobis hästi, oleme sellise ilmaga trenni teinud küll, ei olnud hullu midagi,» kinnitas ka Kollo, et vihm ja jahedus nende mängu ei mõjutanud.
Kuigi üldiselt jäi Kollo turniiriga rahule, leidis ta natuke põhjust ka nurisemiseks. «Üldiselt võib kogu turniiri paremuse poole panna, aga mulle endale ei meeldinud üldse poolfinaal Poola vastu, selle võiks kanda selle võistluse negatiivsele poolele,» kommenteeris Kollo nelja parema seas saadud 2:1 (17:21, 21:13, 15:12) võitu poolakate Marek Leznicki ja Damian Wojtasiki üle. «Ei saanud ennast alguses kuidagi käima ja kaotasime esimese geimi, õnneks teise ja kolmanda võitsime, tegelikult oleks seal võinud kõike juhtuda.»
«Esimeses geimis oli neil väga palju õnne, piiri peale lüüa ei ole just lihtne, aga nad tabasid piirjoont päris hästi,» jätkas 188 sentimeetri pikkune Kollo. «Seetõttu oli poolfinaal kindlasti turniiri kõige raskem mäng. Võib-olla oli asi selles, et nad servisid minu peale ja mul oli pisut närv sees, väristasin kätt ja ei saanud hakkama. Finaalis olid selles suhtes pinged juba maas, vähemalt medal oli käes, võis vabamalt tegutseda ja tuli ka mäng paremini välja.»
Nii treener kui ka Kollo ja Venno tunnistasid, et kuigi enne turniiri ei julgenud nad medalisoovist rääkida, oli see kõigil mõtteis. «Salamisi ikka ootasin, sai ju hooaja alguses juba medal eesmärgiks võetud ja turniiri käigus vaatasin ka, et mänguvorm peaks olema piisav, et võit võtta,» tõdes Vassiljev.
«Ei osanud küll midagi kindlat arvata, aga lootsin, et tuleb ikka kuld,» kinnitas ka 18-aastane ja 208 sentimeetri pikkune Venno.
Kollo sõnul oli ta juba pärast poolfinaali turniiriga rahul. «Minu eesmärgiks oli medal, aga värvi ei tahtnud ennustada,» lausus ta. «Tegelikult läks isegi paremini, kui soovisin, kuna olin juba pärast finaali jõudmist endaga väga rahul.»
Eile õhtul pärast autasustamist kinnitasid kolmandat aastat koos mängivad poisid kui ühest suust, et maailmameistritiitel andis emotsionaalsemalt märksa suurema laengu kui möödunud suvel võidetud noorte Euroopa meistrivõistluste kuldmedal. «MM-kuld on ikka palju võimsam!» möönis turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Venno. «Siiani on sees selline hea ja mõnus tunne, kuigi selle mõttega tuleb veel harjuda, et olen nüüd maailmameister.»
«Arvan, et mulle ei ole see küll veel kohale jõudnud, aga enesetunne on väga hea!» lisas Kollo.
Vassiljev rõõmustas, et kuigi koos on oldud vaid kolm suve, on suudetud juba võita kaks niivõrd kaalukat tiitlit. «Meil pole midagi väga ebaõnnestunud, kõik eesmärgid oleme suutnud täita,» ütles ta.
Vaid 25-aastasest Vassiljevist on hoolimata lühikesest karjäärist saanud Eesti üks enimpärjatud treenereid. Lisaks Kollo ja Vennoga võidetud tiitlitele on tal autasusid ette näidata ka saalivõrkpallis.
Tartu Pere Leiva abitreenerina on ta võitnud kaks hõbedat Eesti meistrivõistlustelt, lisaks mitu kuldmedalit erinevatelt noortevõistlustelt, kus ta on juhendanud Tartu Premium 7 klubi. «Ma ei oska selgitada, milles minu fenomen seisneb,» muigas Vassiljev. «Mis puutub rannavollesse, siis mul on tohutult vedanud, et mul on nii andekas paar, keda juhendada. Proovin alati anda endast parima ja olla nii palju kasulik, kui vähegi saan.»
Eestisse jõuavad värsked maailmameistrid täna kell 15.05 Amsterdamist tuleva lennukiga, seejärel siirduvad nad väljateenitud pooleteisenädalasele puhkusele ning siis tuleb juba algust teha sügisese ettevalmistusega Tartu Pere Leiva ridades.