Politseijuhtide palgad vähenesid möödunud aastal

Kõige suurema palga teenis politseisüsteemis mullu politseipeadirektor Raivo Küüt, kelle töötasu koos kõigi lisatasudega ulatus ainsana üle 700 000 krooni ehk täpsemalt 762 681 kroonini. Tunamullu teenis Küüt politseipeadirektorina 742 206 krooni, kuid ta asus sellele ametikohale alles aasta keskel.

Küüdile järgnes politseiameti ülemkomissar Ulvi Põllu 659 851-kroonise töötasuga ning politseipeadirektori asetäitja Raigo Haabu, kes teenis 647 811 krooni. Nemad olid ka ainsad, kelle palk jäi 600 000 ja 700 000 krooni vahele. Tunamullu oli sellist palka teenivaid töötajad politseis koguni kaheksa.

Politseiametis teenisid üle poole miljoni krooni veel osakonnajuhataja Virgo Riispapp, vanemkomissar Krista Aas, politseidirektor Tarmo Miilits, vanemkomissar Marilis Sepp, politseipeadirektori asetäitja Erki Nelis ja komissar Margo Poldov.

Mullu vähenesid märkimisväärselt ka prefektide palgad. Nii teenis Lõuna prefekt Tarmo Kohv mullu 560 125 krooni ja Lääne prefekt Priit Suve 529 868 krooni, samas kui tunamullu teenis Kohv Ida prefektuuri juhtides 650 364 krooni ning Suve Lääne prefekti juhina 606 506 krooni.

Põhja prefekt Elmar Vaher teenis mullu 576 076 krooni, aasta varem poole aasta pealt prefektuuri juhtima asudes teenis ta aga poole lühema ajaga ligi 400 000 krooni. Alates mullu 1. septembrist Ida prefektuuri juhtima asunud Aldis Alus teenis nelja kuuga 165 600 krooni.

Üle poole miljoni krooni teenis mullu veel ka julgestuspolitsei juht Ivar Prits, kelle teenistus oli 529 868 krooni, rohkem keegi aga politseisüsteemis üle poole miljoni krooni suurust palka ei saanud.

Kui tunamullu teenisid 400 000-500 000 krooni 35 politseiametnikku, siis mullu oli nende arv vähenenud 23-ni. Politseiametis oli sellise töötasuga ametnikke 11, Põhja prefektuuris seitse, julgestuspolitseis neli ning Ida prefektuuris üks.