Eesti poliitikaelust väga huvitatuid on muukeelsete seas rohkem kui eestlaste hulgas, näitavad Turu-uuringute ASi küsitlusandmed.
Muukeelne huvitub Eesti poliitikast kirglikumalt
5. aprill 2010, 12:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestikeelsetest vastajatest huvitus väga siinsest poliitikaelust 13 protsenti, muukeelsest aga 16 protsenti. Sarnane trend joonistus välja, kui eristada inimesi kodakondsuse alusel. Eesti kodanikest huvitus siinsest poliitkast väga 13, muu riigi kodanikest 15 protsenti.
Muukeelsed vastajad torkasid silma ka vastusevariantide teises äärmuses - kui eestikeelsetest vastajatest väitis 8 protsenti, et ei huvitu üldse siinsest poliitikast, siis muukeelsete seas oli vastav näitaja 14 protsenti.
Kodakondsuse põhjal jaotades jäid näitajad pea samaks - vastavalt 9 ja 14 protsenti.
Vahepealsetes valikuvariantides olid ülekaalus eestikeelsed ja Eesti kodakondsusega vastajad.
Mõningal määral huvitus poliitikast 52 protsenti eestikeelsetest, 45 protsenti muukeelsetest, 51 protsenti Eesti kodakondsusega ja 46 protsenti muu kodakondsusega vastajatest.
Pigem vähe huvitus poliitikast 27 protsenti eestikeelsetest, 22 protsenti muukeelsetest, 26 protsenti Eesti ja 24 protsenti muu kodakondsusega vastajatest.
Kokku vastas 4.-17. märtsini korraldatud küsitlusele 1001 inimest vanuses 15-74 aastat.