Muukeelne kodanik tahab riigikokku Keskerakonda

Keskerakonna õhupallid. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Olenemata teiste erakondade mõningatest püüetest venekeelseid valijaid enda poole meelitada, lubab kolm muukeelset kodanikku viiest valida riigikokku Keskerakonna esindaja.

Turu-uuringute ASi märtsikuisest erakondade populaarsusküsitlusest selgub, et Keskerakonnale annaks hääle 62 protsenti muukeelsetest valimisealistest Eesti kodanikest.

Teisel kohal on Vene Erakond Eestis 3 protsendiga ning kolmandat-neljandat jagavad 2 protsendiga Rahvaliit ja Rohelised. Sotse ja kristlikke demokraate toetab üks protsent ning praegusi võimuparteisid - Reformierakonda ja IRLi - null protsenti.

Kaks protsenti muukeelsetest eelistab üksikkandidaati, 13 protsenti ei poolda ühtegi erakonda ning 16 protsenti vastanutest ei oska ühegi erakonna kasuks liisku langetada.

Aastataguse ajaga võrreldes on märgata Keskerakonna populaarsuse tõusu (55-lt 62-le protsendile) ja Vene Erakonna Eestis langust (6-lt 3-le protsendile).

Samuti langes sotside ja Reformierakonna toetus venekeelsete valijate seas - vastavalt 3-lt 1-le ja 2-lt nulli. Üheprotsendine toetus oli muukeelsete valijate seas aasta eest märtsis IRLil, Iseseisvusparteil ja Rahvaliidul. Roheliste toetus oli toona muukeelsete hulgas null.

Kõigi erakondade vastu olijate ning mitte ühtegi parteid teisele eelistavate, samuti üksikkandidaadi valijate protsendid pole aastaga muutunud.

Eelnevad osakaale ei saa siiski lugeda lõplikuks tõeks, sest antud numbrite võimalik veaprotsent on üsna suur, jäädes näiteks Keskerakonna puhul mõlemal aastal +/1 8-9 protsendi vahele.

Muukeelseid valimisealisi vastanuid oli seekord 133 ja mullu märtsis 135.

Suur veaprotsent aitab tõenäoliselt selgitada ka suurt kõikumist jaanuarikuise samalaadse küsitluse ja märtsikuise küsitluse tulemustes - jaanuaris sai Keskerakond 58 ja Reformierakond koguni 5-protsendise muukeelsete valijate toetuse.

Kokku vastas tänavu 4.-17. märtsini korraldatud küsitlusele 1001 inimest vanuses 15-74 aastat.