
Marsi uurimiseks kasutatavatel sondidel on 40 meetrise antenniga radar. Elektromagnetlained tungivad läbi Marsi pinna kuni 3,7 kilomeetri sügavusele.
Veeteadlase Essam Heggy arvates saaks sama tehnoloogiat edukalt kasutada ka Maal, näiteks Lähis-Idast või Aafrikast maa-aluste veeallikate otsimiseks.
Egiptuses Aleksandrias ÜRO konverentsil esinenud Heggy sõnul ohustab Maad järgmisel sajandil veepuudus, mis võib põhjustada laiaulatuslikke sõdu.
«Marsi uurimise tehnoloogia lubaks aga tungida kõrbete pinna alla ja sealt vett otsida,» sõnas teadlane.
Asjatundjate hinnangul võib kliimasoojenemine tekitada veekogude kuivamist ja veevarude vähenemist ning vesi võib muutuda väga hinnaliseks loodusvaraks.
NASA tahab Marsi tehnoloogiat esmalt katsetada Sudaanis Darfuris, mis asub 6000 aasta vanuste kuivanud järvede kohal.
«Veele ei ole aseainet. Vesi on loodusvara ja selle tõttu võib selle vara vähenemisel tekkida konflikte,» lisasid uurijad.
Asjatundjate sõnul kulutavad Lähis-Ida maad praegu nafta leidmisele rohkem ressursse kui puhta vee otsimisele. Kuid tulevikus mängivad puhta vee varud senisest suuremat rolli ja nende leidmisse tuleb rohkem investeerida.












Postimees inglise keeles
Lemmikloom
Mai kalender
Kultuurikava
Lugeja küsib
Koolide pingerida
Juhtimine.ee
Tartumaa Turism
Postimees +
Euroblogi
Telli ajaleht
Kuulutused ajalehte