/nginx/o/2008/05/30/45501t1h2823.jpg)
«Mis me teeme? Muidugi plaksutame käsi,» naeris Tallinnas Mustamäel elav pensionär Helvi Tuhte pensionitõusust kuuldes. «Las aga tõuseb – lubatud ju, et igal aastal pidi tõusma.»
Kaks pensionäri: elu pole halvenenud
5. august 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema sõbranna Anne Tõniste oli sama meelt.
Seda, kui palju normaalne tõus olla võiks, ei osanud Tuhte aga pakkuda: «Enne peab neid küttearveid nägema.»
Praegu saab kumbki naine pensioni alla 5000 krooni. Nii olemasolev kui ka tõusuga juurde saadav summa oleneb tööstaažist, aga ka sünniaastast.
«Mina hakkasin juba toime tulema,» märkis Tuhte oma pensioni kohta. «Toidu peale kulutan mina küll väga vähe.»
«Aga nüüd need hinnatõusud panevad küll piraka,» lisas Tõniste. «Ei tea, kas enam tuleb välja,» oli ka sõbranna murelik.
Naised tunnistasid, et põhiliselt läheb raha kütte-, vee-, gaasi- ja elektriarvetele.
Mõlemad naised juhtisid tähelepanu, et olulise kokkuhoiu annab see, et riideid ja paljusid tarbeesemeid pole vaja osta – need on varasemast ajast olemas. Küll aga peab seda võib-olla tegema hakkama.
«Näiteks teatrissegi minnes korjad piletiraha kokku, aga siis tekib kohe probleem, mida selga panna,» selgitas Tõniste, lisades, et reisimisest ei tasu rääkidagi.
Oluline kuluartikkel on ravimid, mille hinnad muudkui ülespoole rühivad. «Mul on näiteks pärast infarkti rohud, mida pean võtma elu lõpuni,» ütles Tõniste.
Tuhte eelistab aga kohustuslikule tabletiostule raviteesid ja küüslauku. «Ma ei ütleks, et elu halvemaks oleks läinud,» lõpetas ta kokkuvõttes rõõmsa noodiga.