Osa teadlaste arvates on maakeral alanud inimtegevuse tagajärjel uus geoloogiline epohh mitu miljonit aastat varem, kui see tegelikult algama oleks pidanud.
Maakera on jõudnud uude geoloogilisse ajastikku?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. aprill 2010, 15:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
4,57 miljardi aasta vanuse Maa geoloogilised ajastikud kestavad tavaliselt üle kolme miljoni aasta, kirjutab National Geographic.
Praegune geokronoloogiline ajastik, holotseen on kestnud vaid 11 500 aastat. Mitmete teadlaste arvates on aga maa juba liikumas uue ajastikku – antropotseeni.
Antropotseeni mõiste ei ole täitsa uus. Nobeli võitja, atmosfäärikeemik Paul Crutzen tõstis juba 2002. aastal esile inimtegevuse tagajärjel tekkinud muutusi bioloogilises mitmekesisuse ja kivististe struktuuris.
Teadlaste arvates on keskkonnareostus, taimede ja loomade väljasuremine, linnastumine, rahvastiku juurdekasv, maavarade kaevandamine ja fossiilkütuste kasutamine planeeti nii mõjutanud, et seda mõju on tunda ka miljonite aastate pärast.
Arvatakse, et inimkonna tekitatud häving võib viia suuruselt kuuenda massilise väljasuremiseni Maa ajaloos.
Antropotseeni termin on küll mitteametlikus kasutuses, kuid selle peab ametlikult kinnitama rahvusvaheline geoloogiateaduste liit ( International Union of Geological Sciences).
Kui see termin kasutusele võetakse, siis kerkib teadlaste ette küsimus, millest alates seda ajastikku lugema hakatakse.
«Meil tuleb arvesse võtta kogu maailmas toimunud muutusi ja nende põhjal langetada otsus, kuhu tõmmata antropotseeni algusaja joon,» lausus paleoklimatoloog Alan Haywood.
Välja on pakutud, et selle geoloogilise ajajärgu algust võiks hakata lugema 1945. aastal aatompommikatsete poolt jäetud radioaktiivsuse ladestustest.
Samuti aitaks tulevikugeoloogidel antropotseeni ladestust kindlaks teha tänapäevaste eluvormide fossiilid.
Osa teadlastest on aga arvamusel, et Maa ei ole isegi mitte holotseeni jõudnud, rääkimata antropotseenist.
«Holotseen ei ole üldsegi iseseisev geoloogiline ajastik, vaid lihtsalt 2,6 miljonit aastat tagasi alanud pleistotseeni soojem periood. Põhimõtteliselt oleme me ikka jääajas,» arvas geoloog Philip Gibbard.
Gibbard lisas, et inimtegevusest tingitud globaalsel kliimasoojenemisel ei ole geoloogilises aspektis vaadatuna mitte mingit mõju. Teadlase arvates jätkub jääaeg veel umbes miljon aastat ning seal vahelduvad keskmisest soojemad ja külmemad perioodid.