Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas neljapäeval saata riigikohtu üldkogule arutamiseks õiguskantsler Indrek Tederi taotluse tunnistada poliitilise välireklaami keeld aktiivse valimiskampaania ajal põhiseadusvastaseks.
Poliitilise välireklaami keeldu arutab riigikohtu üldkogu
8. aprill 2010, 21:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis tekkisid õiguskantsleri taotlust arutades põhimõttelised lahkarvamused, otsustas kolleegium anda selle taotluse arutamiseks riigikohtu üldkogule.
Õiguskantsler Indrek Teder pöördus riigikohtusse mullu 18. detsembril. Teder taotleb riigikohtult Euroopa Parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogu ja riigikogu valimise seaduse välireklaami keeldu käsitlevate sätete kehtetuks tunnistamist.
Teder põhjendas riigikohtusse pöördumist asjaoluga, et riigikogu on eelmisel aastal küll nõustunud tema ettepanekuga reklaamikeeldu muuta ja viia põhiseadusvastased sätted põhiseadusega kooskõlla, kuid pole seda poolteise aasta jooksul teinud.
«Mõistan, et sel aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimiste ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste õhustikus võis erakondadel olla raskendatud selles teemas kokkulepeteni jõudmine,» ütles Teder.
Samas rõhutas ta, et vastavate sätete põhiseadusvastasusele on tähelepanu juhitud alates 2005. aastast, mil riigikogu välireklaami keeldu käsitlevad muudatused kinnitas. Tema sõnul ei saa põhiseadusvastastele sätetele läbi sõrmede vaatamine enam jätkuda.
Õiguskantsleri hinnangul on valimisseadused põhiseadusega vastuolus osas, kus nad keelavad täielikult aktiivse agitatsiooni aegse poliitilise välireklaami ja näevad ette vastutuse reklaamile kehtestatud piirangute rikkumise eest.
Tederi sõnul tuleb poliitilist välireklaami teha valimiste ajal mahus, mis ei muudaks seda valijaile vastuvõetamatuks. «Kuid piirangud peavad olema mõistlikud ja saavutama tulemuse, riivamata liigselt põhiseaduslikke õigusi,» lausus ta ja lisas, et reklaami täieliku keelamise puhul on õige eesmärgi nimel valitud vale vahend.
Ta osutas, et kuna praegu on seadusega keelatud ainult üks reklaamivorm, võib tegemata poliitiline välireklaam teistesse reklaamikanalitesse üle kanduda või nihkuda keeluajast varasemale ajale. «Seda on näidanud ka viimaste valimiste praktika - kandidaatide hiidportreed vohasid linnapildis juba kolm kuud enne valimisi. Lõpptulemusena ei pruugi väheneda valimiskampaania kulud ja seatud eesmärgid jäävad illusoorseteks,» ütles Teder.
Parlament kehtestas poliitilise välireklaami keelu 2005. aasta juunis toonaste Isamaaliidu, Res Publica, Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna häältega. Valimisseaduste muutmisega keelati aktiivse valimisagitatsiooni ajal erakonna, üksikkandidaadi või erakonna nimekirjas kandideeriva inimese, nende logo või programmi reklaamimine hoonetel, rajatistel ning ühissõidukite või taksode sise- ja välisküljel. Samuti keelati sel ajal muu poliitiline välireklaam.
Sama aasta septembris saatis toonane õiguskantsler Allar Jõks riigikogule ettekande, kus ta märkis, et poliitilise välireklaami täielik keelustamine aktiivse valimisagitatsiooni ajal ei ole põhiseadusega kooskõlas. Poliitreklaami keelu muutmise vajadusele juhtis ta korduvalt tähelepanu ka hiljem.
2008. aasta juunis tegi Teder ettepaneku poliitilisele välireklaamile kehtestatud keeldu muuta ning parlament oli sellega nõus. Ettepaneku poolt hääletas 59 Reformierakonda, Keskerakonda ja SDE-sse kuuluvat riigikogu liiget ning selle vastu oli 29 Isamaa ja Res Publica Liidu, SDE, roheliste ja Rahvaliidu fraktsiooni kuuluvat saadikut.
Seejärel algatas parlamendi põhiseaduskomisjon eelnõu, mille eesmärk oli naasta enne 2005. aastat kehtinud korra juurde, kui poliitilise välireklaami eksponeerimisele ei olnud piiranguid seatud, välja arvatud valimispäeval. 2008. aasta novembris läbis eelnõu esimese lugemise, kuid teisele ega kolmandale lugemisele see ei jõudnud.
Ka riigikogu eelmise koosseisu ajal väljendasid poliitikud soovi valimisseadusi muuta, kuid kõik sellised katsed luhtusid.