Teadlased avalikustasid Lõuna-Aafrika Vabariigist leitud senitundmatu ahvisarnase hominiidi jäänused.
Teadlased avalikustasid ahvisarnase hominiidi fossiilid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. aprill 2010, 09:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahel osalisel skeletil on näha nii ahvidele kui ka nüüdisinimesele omaseid jooni, kirjutab teadusväljaanne Science.
«Kõik viitab sellele, et see liik oli esivanemaks nii Australophitecus`ele kui ka nüüdisinimesele,» laususid paleontoloogid.
Ahv-hominiid sai ametlikuks teaduslikuks nimetuseks Australopithecus sediba (otsetõlkes: lõunapoolne inimahv).
Üks fossiilidest kuulub 8 – 9-aastasele poisile, teine aga täiskasvanud naisele, kes oli 20 – 30-aastane.
Lõuna-Aafrika Vabariigist Johannesburgi lähistelt leitud inimjäänused arvatakse olevat 1,95 – 1,78 miljonit aastat vanad.
Uuring näitas, et Australopithecus sediba jalaluud olid arenenud selliselt, et ta suutis maapinnal kahel jalal efektiivselt edasi liikuda. Kuid samas meenutasid ta käed ikka ahvi käsi.
Skelettide mõõtmise kohaselt võisid selle liigi esindajad olla 120-sentimeetrised ning kaaluda 30 kilogrammi.
Kolju kuju lubas oletada, et nende aju oli arenenum kui teistel sarnastel ahv-hominiididel.
«Need fossiilid lisasid uue peatüki inimkonna evolutsiooni ning avasid akna ajastusse, kus varajased hominiidid loobusid elust puudel ja tulid maapinnale,» lausus uuringut juhtinud Lõuna-Aafrika Vabariigi Witwatersrandi ülikooli paleontoloog Lee Berger.
Ahv-hominiidi jäänused avastas Bergeri üheksa-aastane poeg Matthew, kes oli isaga ekspeditsioonil kaasas. Ekspeditsiooni liikmed olid koopas, kus Matthewle jäi silma kaljutükist välja ulatuv luu.
Bergeri arvates võib leitud skeletijäänuste puhul olla tegemist ema ja poja jäänustega.
«Siiani ei olnud selget pilti, kust meie Homo liigi esindajad põlvneme. Australopithecus sediba võib olla see kauge esivanem,» lisas Austraalia Melbourne´i ülikooli uurija Robyn Pickering.