Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusele valitsuse määruse eelnõu, millega määratletakse ametikohtade loetelu, kus töötavaid inimesi ei kutsuta mobilisatsiooni korral tegevteenistusse või rahuajal õppekogunemistele.
Uus määrus vähendab mobiliseeritavate reservväelaste ridu
12. aprill 2010, 12:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Määrusega pannakse paika ametikohtade loetelu politsei- ja piirivalveametis, päästeametis ja vanglates, kaitsepolitseiametis, teabeametis ja kaitseressursside ametis, samuti kaitseministeeriumis ja siseministeeriumis, kus töötavaid inimesi ei kutsuta edaspidi mobilisatsiooni korral tegevteenistusse või rahuajal õppekogunemistele.
Nendel ametikohtadel töötavad inimesed tegelevad kaitseministeeriumi hinnangul eelkõige sisejulgeoleku tagamisega või mobilisatsiooni ettevalmistamisega, mistõttu on neil ka kriisi- või sõjaolukorras oluline roll riigi toimivuse tagamisel.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti riigikaitse üheks põhialuseks reservarmee süsteem, mistõttu tuleb aegsasti tagada selle süsteemi veatu toimimine potentsiaalse kriisi korral.
«Seetõttu tagab uus määrus kaitseväele suurema selguse selles osas, milliste reservväelastega neil mobilisatsiooni korral arvestada ei tasu,» selgitas Aaviksoo.
«Teisalt tagab see määrus ka politseinike, tuletõrjujate ja vangivalvurite tõrgeteta töö, sest ilmselgelt peavad nad kriisi- või sõjaolukorras jätkama oma seniste ülesannete täitmist sisejulgeoleku tagamiseks, andes niimoodi kaitseväelaste kõrval oma panuse riigi ühisesse kaitsmisesse,» ütles kaitseminister.
«Kaitseväe mobilisatsioonisüsteemi korrastamise kõrval tuleb riigil hakata laiemalt mõtlema ka teiste asutuste tegevuskavadele kriisi korral. Täna kooskõlastusringile saadetud määruse eelnõu on üks esimesi samme laiapindsele riigikaitsele sisulise tähenduse andmisel,» lisas Aaviksoo.
Määruse jõustumisel määratakse piirangud elektrooniliselt kaitseväekohustuslike Eesti kodanike registris. Piirang kustutatakse inimese lahkumisel piirangu alla käivalt ametikohalt. Edaspidi plaanitakse määrust täiendada ka teiste riigiasutuste osas.
Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt suurendatakse järgmistel aastatel oluliselt reservõppekogunemiste mahtu, samuti korrastatakse reservi arvestus ja formeerimis- ning mobilisatsioonisüsteem. Kaitseväe sõja-aja operatiivstruktuuri suurus suureneb 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad kaitseliidu üksused.