Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas rõhutas riigikogu ees esinedes, et Viljandi riigigümnaasiumi loomist ei saa nimetada reformiks ja seda sellises kontekstis käsitleda.
Lukas: koolivõrgu reformi seaduse tasandil ei eksisteeri
12. aprill 2010, 17:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakondlased Mailis Reps, Lauri Laasi, Enn Eesmaa ja Valeri Korb tundsid oma 23. märtsil esitatud arupärimises huvi Viljandi linnavalitsuse kava vastu luua Viljandi linna seniste üldhariduskoolide gümnaasiumiklasside baasil üks ühine riigigümnaasium.
Arupärijad viitasid küsitlusele, millele vastanuist enamik seda kava ei pooldanud ja pärisidd ministrilt aru gümnaasiumi loomise täpsemate ajendite ja edasise toimimise kohta.
Nad uurisid ministri seisukohta, kas Viljandi linnavolikogu peaks riigikooli loomiseks korraldama rahvakusitluse, mis oleks volikogule ja linnavalitsusele otsuse tegemise juures siduvaks.
«Kui Viljandi linnavolikogu ja linnavalitsus on midagi otsustanud, siis ma leian, et nende pöördumine on õiguslikult korrektne ning seega haridusministeerium Viljandiga nende ettepanekul läbirääkimistesse ka asus - selleks pole juriidilisest seisukohast rahvaküsitlust vaja,» leidis Lukas.
«Pealegi alles oli rahvaküsitlus - keda valida volikokku küsimuses,» viitas Lukas hiljuti toimunud kohalikele valimistele.
«Koalitsioonis on Viljandis IRL, Keskerakond ja Reformierakond,» meenutas Lukas arupärijaile ning lisas, et ministeerium ei nõua täiendavat rahvaküsitlust. «Küllap volikogu on arutelu linnarahvaga ära korraldanud.»
Riigikooli rahastamise küsimuse kohta vastas minister, et iga uut riigigümnaasiumi hakatakse rahastama samamoodi, nagu seaduses on riigukooli rahastamine ette nähtud. «Näiteks Tallinna muusikakeskkooli, Nõo reaalgümnaasiumi ja Noarootsi gümnaasiumi rahastamine ei toimu ju kellegi arvelt,» sõnas Lukas.
«Kuidas rahastatakse ümberkorraldust? Kas reformi jõustumisel tuleb omavalitsustel leida täiendavaid vahendeid õpilaste kaasrahastamiseks või kannatavad olemasolevad koolid, kuna nende vahendeid kärbitakse?» tundsid arupärijad huvi.
«Koolivõrgu reformi seaduse tasandil pole - seega ei saa see midagi kaasa tuua,» leidis minister. «Viljandi linna kava luua riigigümnaasium on äärmiselt tähelepanuväärne ning linna mastaabis oluline uuendus, aga see pole mingi reform.»
Küsimusele, mis saab õpilastest, kes suurde riigikooli ei saa ning millised on haridus- ja teadusministeeriumi analüüsid selles osas, vastates selgitas Lukas, et Viljandi õpiränne on detailselt kaardistatud.
«Linn on taotlenud riigigümnaasiumi jaoks rohkem klassikomplekte ja õppekohti, kui sellel aastal Viljandi gümnaasiumides täitus - selles plaanis ei saa väljajäämisest rääkida, aga kõigil on muidugi vaba valik õppida Viljandi ja Viljandi maakonna teistes keskharidust pakkuvates koolides,» leidis minister.
Keskerakondlase Heimar Lengi küsimusele, kas tegu on hiiliva haridusreform ning kas minister püüab IRLi soodsat positsiooni Viljandi parteimaastikul ära kasutada, vastas Lukas, et Viljandis on võimuliidus ka Keskerakond.
«Praegu riigigümnaasiumide loomist taotlevates omavalitsustes on Keskerakond võimuliidus või ainuvõimul,» toonitas Lukas. «Näiteks Sillamäe linn on pöördunud ministeeriumi poole kolme kooli asemele ühe gümnaasiumi tegemiseks. Aga osa omavalitsusi teevad muudatusi ilmselt ilma riigi nõu ja abi vajamata.»
«Kohalike koolide ühinemist tuleb kiita, kui see toimub nende endi soovil. Palju selleks Viljandi koolide ühendamiseks raha eraldatakse?» küsis riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg.
«Mina ei saa selleks raha muidugi anda nii palju, kui soovitakse,» nentis Lukas. «Kui see huvi on üle riigi nii suur, siis tuleb selle teema juurde tsentraalselt tagasi tulla ja seda siin riigikogu saalis arutada.»