Elva sai endale ainulaadse raekoja, Tartu on endiselt Eesti laiskhääletajate kants, Eesti esimene tegevjuhtide konverents, Pala koolipoisi seisund on endine, Hõimupäevad jäävad Pala suurõnnetuse varju, Noored kutsuvad valima, Vastu tahtmist ei saa vaimu

TIIT TUUMALU

Elva uue raekoja avamisel eile keskpäeval kõlas hoone kellatornist esimest korda spetsiaalselt Elva raekojale loodud Sven Grünbergi muusikateos.

45 sekundit kestev muusikapala, mille helilooja Sven Grünberg kirjutas Aleksander Läte koorilaulu «Kuldrannake» motiividel, hakkab Elva raekoja tornist pärast kellapauke kõlama kaks korda ööpäevas - keskpäeval ja keskööl. Igal täistunnil kõlab lühike signatuur ja seejärel lööb kell vastavalt kellaajale kindla arvu pauke. Pooltunde märgib lühike muusikaline signatuur.

Elva linnapea ja kellatorni idee autor Väino Uibo kinnitas, et kellatorniga raekojal on sügavam tähendus, kui arvatakse.

«Mulle meeldiks, kui linnakodanik identifitseeriks end millegagi. Nii nagu on Raidali püstitatud jõusammas Otepääl, võiks Elvas selleks olla kellatorn, mis mängib muusikat,» rääkis Uibo.

Uibo sõnul on Elva raekoda Eestis pretsedenditu. «On küll kellatorniga raekodasid, kus kell lööb täis- ja pooltundide ajal pauke, kuid sellist torni, kust kõlaks muusika, rohkem ei ole,» väitis ta.

Tartu maavanem Jaan Õunapuu nentis, et «igas viisakas linnas peab linnaisadest maha jääma midagi, millest rahvas veel kaua räägib. Tartus on olemas näiteks Preimanni purre, kindlasti jääb midagi maha ka Väino Kullist. Ma arvan, et Elvas hakatakse rääkima Uibo kellatornist».

Kellatornimuusika autor Sven Grünberg ütles «Postimehele», et sellise muusika kirjutamine oli nagu väljakutse.

«Üldiselt ma selliseid asju ei harrasta, aga Elva oli meeldiv erand,» kinnitas ta.

Grünbergi sõnul annab muusikaga kellatorn linnale palju juurde.

«Väikelinnad on provintsilinnad niikuinii, seal peab olema heas mõttes hullumeelseid ideid. Ilmselt paljud ei taipa, et kellatornil võib olla laiem tähendus. Turistid tulevad väiksesse provintsilinna just selliste vaatemängude pärast,» kinnitas Grünberg.

Elva raekoda läks maksma 3,5 miljonit krooni, kellatorni maksumuseks kujunes umbes 80 000 krooni.

Hoone ehitati ümber endisest haiglast, kus kuni 1962. aastani oli tegutsenud Elva rajooni parteikomitee.

Hoone koos kellatorniga projekteeris Hudo Roodemäe, sisearhitekt oli Sirje Parve.

Linnavalitsus on raekotta juba sisse kolinud, seal hakatakse pidama ka linnavolikogu istungeid.

Eelmine linnavalitsuse asupaik Põik 4 tagastati õigusjärgsele omanikule.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS MATTSON

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste eelhääletusel on 16. oktoobri seisuga käinud 41 527 valijat ehk 4,8 protsenti nende üldarvust. Laiskhääletajate edetabelit juhib Tartu linn, kus hääle on andnud vaid 1,7 protsenti valijaist.

Kõige agaramalt on käidud hääletamas Peipsiääre (38,6%), Alajõe (19,5%), Orava (19,0%), Vaivara (18,8%), Rakvere (18,4%), Polli (17,9%), Are (17,5%), Mustjala (17,3%) ja Hummuli (17,1%) vallas.

Eelhääletamise aktiivsus on olnud järgmine: Põlvamaal 7,1, Hiiumaal 7,0, Tartumaal 5,5, Läänemaal 5,2, Järvamaal 6,1, Jõgevamaal 6,7, Saaremaal 5,0, Viljandimaal 6,4, Valgamaal 6,0, Lääne-Virumaal 5,5, Ida-Virumaal 5,4, Raplamaal 4,5, Pärnumaal 4,7, Harjumaal 4,5, Võrumaal 4,4 ja Tartu linnas 1,7 protsenti.

Vabariigi valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja Alo Heinsalu ütles, et Tartu väikest eelhääletusaktiivsust ei tohiks panna üliõpilaste süüks, sest tõenäoliselt pole suurem osa neist üldse Tartu registris.

Esmaspäevast kolmapäevani käis hääletamas 27 697 valijat, mis on kaks korda rohkem kui 10.-13. oktoobrini.

16. oktoobriks oli Alo Heinsalu sõnul valijate nimekirjadesse kantud 873 675 inimest. Eelmistel valimistel 1993. aastal oli valijate nimekirjades 880 296 inimest, neist valimas käis 463 443 ehk 52,6 protsenti.

Eelhääletus jätkub kuni 19. oktoobrini. Laupäeval ja pühapäeval on võimalik kodus hääletada. Valimiste päeval, 20. oktoobril on valimisjaoskonnad avatud kell 9-20.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KALDMAA

Eile algas Pärnus hotellis «Strand» Eesti esimene tegevjuhtide konverents «Praktikult praktikule». Konverentsi läbivaks teemaks on ettevõtete juhtimine ja üleminek uutele juhtimisstruktuuridele. Ürituse korraldajad on kaubandus- ja tööstuskoda, firmad Fontes ja TM Koolitus ning «Äripäev».

Huvi konverentsi vastu osutus suuremaks, kui korraldajad ette oskasid näha. Planeeriti ligikaudu 150 osavõtjat, kuid eile hommikuks oli end registreerinud juba 207 inimest.

Korraldajate sõnul oli oma osavõtust teatanud veel mitu tippjuhti, kes aga polnud veel kohale jõudnud. Eestist väljastpoolt võtab osa neli külalist, neist esinevad loenguga London Business Schooli professor Charles Handy ja Eurostrati president Manfred Caspari Saksamaalt.

Kokku peetakse konverentsi kahe päeva jooksul 24 ettekannet. Euroopas tunnustatud organisatsiooniteadlane ja sotsiaalfilosoof Charles Handy käsitleb oma sõnavõtus organisatsioonide tulevikku organisatsiooniajastu lõpul.

Manfred Caspari räägib Saksamaa majandusest, Hansapanga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus rahvusvahelise organisatsiooni juhtimisest ning Tallinna kaubamaja peadirektor Peeter Tohver oma ettevõtte viimase poolteise aasta arengust.

Esinejate hulgas on veel Heldur Meerits Eesti Pangast, Meelis Milder AS Baltikast, Enn Pärn EKst, haridusminister Jaak Aaviksoo ja välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand.

«Postimehe» juhatuse esimehe Mart Kadastiku ettekande teemaks on meediakontsern ja selle kaudu lugejate, omanike ja ühiskonna huvide tasakaalustamine.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ARGO TAAL

14-aastane katastroofi üle elanud poiss, kellele tehti kaks operatsiooni, ei ole pärast nädalatagust Pala koolibussiga juhtunud liiklusõnnetust teadvusele tulnud ning ta hingab aparaadi abil.

Raskeid luumurdusid saanud poisi seisund on sama, mis kogu lõppeva nädala jooksul, ütles eile õhtul Maarjamõisa haigla intensiivraviosakonna valvearst.

Maarjamõisa närvikliiniku reanimatsiooniosakonna valvearst ütles eile õhtul, et osakonda jäänud kaks ajuvigastusi saanud poissi on paranemas ning üks neis viiakse tõenäoliselt täna üle närvihaigla üldosakonda. «Teine poiss peab ilmselt nädalavahetuseks veel meile jääma,» nentis valvearst. Ta lisas, et tema sõnu tuleb võtta esialgse prognoosina.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ALO LÕHMUS

Seekordseid hõimupäevi varjutab Pala kooliõpilastega juhtunud suurõnnetus, sest hõimupäevade üks eesmärke on folkloorigruppide tutvustamine just kooliõpilastele, tõdes ühenduse Fenno-Ugria direktor Jaak Prozes.

Hõimupäevi korraldava ühenduse Fenno-Ugria direktori Jaak Prozese sõnul pidi Pala kool olema hõimupäevade põhilisi korraldajaid Jõgevamaal. Palal hukkunute mälestuseks jäeti 16. oktoobril ära ka kõik hõimupäevade raames kavandatud kontserdid.

14. oktoobril alanud tänavusi hõimupäevi peetakse üheaegselt nii Eestis, Soomes, Ungaris kui ka Venemaa soome-ugri rahvaste seas.

Tartus algab täna teaduskonverents «Emakeel ja teised keeled», millest võtavad osa erinevate soome-ugri rahvaste esindajad, Tallinnas jätkuvad samal ajal rahvaluulekonverents ja seminar-lektoorium soome-ugri mütoloogilisest maailmapildist.

Täna kell 19 peetakse Tartu Ülikooli aulas hõimupäevade Lõuna-Eesti kontsert, 25. oktoobril toimub Vanemuise suure maja kohvikus hõimupidu.

Eestisse saabunud folkloorirühmade peakontsert peetakse 19. oktoobril kell 15 Tallinnas rahvusraamatukogus.

Eile avati Tartu Ülikooli raamatukogus näitus sõjaeelse hõimuaktivisti Linda Viidingu liiviainelistest kogudest.

Hõimupäevade traditsioon tekkis Soomes 1928. aastal ning muutus 1931. aastal Soomes, Eestis ja Ungaris ühiselt peetavaks oktoobrikuiseks ettevõtmiseks.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

KATRIN KURSS

Tartu linnavolikogusse kandideerivad noored kirjutasid eile pärastlõunal alla ühisdeklaratsioonile, mis kutsub üles osalema volikogu valimistel ning hääletama noorte poolt.

Noorte volikogusse kandideerijate arvates peaks valitav volikogu senisest enam tähelepanu pöörama noorte probleemide lahendamisele.

Noored hoiatavad, et valimistel mitteosalemine annab võiduvõimaluse vastutustundetutele äärmusgrupeeringutele.

Kohalviibinud Tartu linnavolikogu liige Tõnu Kauba avaldas lootust, et uues volikogus oleks ta erinevalt praegusest üks vanimaid liikmeid.

Kohvikus Illegaard kirjutasid deklaratsioonile alla Isamaaliidu, erakonna Mõõdukad, Reformierakonna, Keskerakonna ja valimisliidu Tartu 2000 noored kandidaadid.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

MARIS S. KAASIK

«Jätke mind rahule, ma olen terve, käin tööl ja saan ise hakkama! Ei lähe ma kuhugi haiglasse, mulle pole arste vaja!» räägib Zina (61), kelle täitevbüroo 4. septembril Tartus kolmetoalisest korterist välja tõstis. Zina on pärast seda kaks korda auto ja mehed palganud ning kolinud tagasi vanasse koju, mille peal on 19 000-kroonine üürivõlg.

Väljatõstmise päeval kutsusid naabrid abi: siin olla pigem psühhiaatriline kui juriidiline probleem.

Täitevametnik Lustmägi kinnitas, et kahtlus on asjatu, Zinaida vaimuhaiglas arvel pole.

Tartu psühhiaatriakliinik on valmis korraldama ekspertiisi, vormistama naisele invaliidipaberid ja taotlema eestkostja määramist, ent selleks peab naine ise haiglasse minema. Vägisi teda sinna viia ei saa.

Zinaida kauane tuttav Tamara meenutab, kuidas Zina 1994. aastal prokuröri sanktsiooni abil psühhiaatriahaiglasse viidi.

Kui ta ema suri (väidetavalt samuti vaimuhaige), püüdis Zina surnut vägisi toita. Tütar kauples paar meest värsket hauaküngast lahti kaevama: ema elavat! Kalmistuvahid sekkusid alles siis, kui kirst peaaegu väljas oli. Naine meelitati haiglasse jutuga, et ema saab välja kaevata küll, aga selleks pead ise palju analüüse tegema.

Ema surma järel selgus, et Zinaida oli olnud juba neli aastat rahata, elatud oli ema pensionist. RKO-kaardid ja korteri erastamine oli maha magatud. Pensioniasju Zina ei ajanud, sest oma jutu järgi on ta noor ja käib tööl. Tamara: «Tuleb hommikul välja, läheb ülikooli peahoonesse, seisab kella all, portfell käes. Vahel käib dekanaatides, nõuab, et ta tööle vormistataks. Istub kohvikus, klaas teed ees. Peahoones kutsutakse teda Igaveseks Tudengiks.» Omal ajal lõpetanud Zina kullaga keskkooli ja saanud vene filoloogina kõrghariduse.

5. juunil 1995 langetas Tartu linnakohus Zinaida väljatõstmise otsuse. Tuttavad tõid kohtunik Jõgevale apellatsiooni tarvis 16. juunil psühhiaatriahaigla peaarsti kirja, milles paluti kohtuotsuse jõustumine peatada, sest Zinaida P. põeb vaimuhaigust ja pole võimeline oma asju ise ajama, ta vajab eestkostjat. Advokaati sõbrannad palgata ei jaksanud.

Linnalt taotlesid sõbrannad samaaegu võimalust asjaolusid arvestades Zina RKO-kaardid erandkorras taastada, et nende alusel korter erastada ja võla katteks maha müüa. Ka see äpardus. «Linnale polnud see kasulik, neil oli kohtuotsuse alusel korter käes. Neist võib aru saada, aga tegelikult pole riik Zinaida arvel kahju küll saanud. Tema nelja aasta pension jäi riigile ning ka korter on kindlasti rohkem väärt kui 19 000, mille pärast ta välja tõsteti,» tõdeb Tamara.

Ringkonnakohtult taotles kohtuotsuse täitmise peatamist Zina haiguse tõttu 14. juunil 1995 ka linnaarst Kaiu Suija.

Ühe erandi linn Zinaidale tegi, andes ülejõele ühetoalise korteri (ahiküte, kemps väljas). Tavaliselt võlgnikele uut ruumi vastu ei anta.

«See pole õige, et me temaga tegelnud pole. Kümneid kordi on tema juures, õigemini tema ukse taga rääkimas käidud,» kirjeldab Tiina Kruuse linna sotsiaalabiosakonnast. «Ta ei ole sugugi nii haige. Saab kõik aetud, mida tahab, aga mis talle kasuks ei tule, neis asjus on abitu. Sõbrannad võiksid vähem torkida - kui nad ta rahule jätaksid, laheneks olukord niisama.»

Sõbrannad on pakkunud muud: kui õnnestuks ta korrakski haiglasse panna, kus teovõimetuks tunnistamiseks tarvilik ekspertiis tehtaks ja invaliidsusgrupp määrataks, seaksid nemad vahepeal Zinaida uue toa korda - ehk lepib, kui välja tulles korras toa eest leiab. Aga Zinaida ei ole haiglaga nõus ning läheb ikka hommikuti, portfell käes, peahoone kella alla «tööle».

Sotsiaalabiosakond psühhiaatrilist ekspertiisi tellida ei saavat, sest kes selle eest maksaks. Polevat ka eestkostjat kusagilt võtta, asutus ei saavat selleks hakata. Küsimus, kas mitte selliste jaoks, kel ametlik asjaajaja puudub, polegi sotsiaalametnikud ametisse seatud, tuleb vastuseks selge ei.

Ülikooli psühhiaatriakliiniku patsiendikaitse spetsialist Malle Luik: «Kui neid sõbrannasid asju ajamas ei oleks, võibolla oleks Zinaida juba surnud.» See olla ainulaadne juhtum: omasteta inimene, kelle ümber on kuhjunud määratud olme- ja juriidilised probleemid, ei taju haigena üldse oma seisundit. «Vägisi pole kedagi võimalik haiglasse panna, kes pole otseselt ohtlik omaenda või teiste elule ja julgeolekule,» selgitab Luik.

10. oktoobril helistas Tamarale 3. elamujaoskonna juhataja ja palus Zinaidale teada anda: linn otsustas ta kolmandat korda korterist välja tõsta, seekord elamispinda vastu andmata. Kraam viidavat kolme päeva jooksul tänavale, sest vanapreili pole vastuantud toaga ise nõus olnud.

Elamujaoskonna jurist kinnitas päev hiljem, et linnavaraosakond müüb Zina korteri oksjonil maha ja uus omanik hoolitsegu juba ise, kuis oma vara Zina eest kaitsta.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Eesti Vetelpäästeühingu vetelpääste osakonna juhataja Helgi Lutvei tuletab paadiga veele minejatele meelde, et nüüd sügisel võib paadisõit külmas vees kergesti surmaga lõppeda.

«Viimasel viiel aastal uppus Eestimaa veekogudes paadisõidul 150 inimest, neist 54 uppusid ajavahemikul septembrist aasta lõpuni,» märkis Lutvei. «Õnnetused juhtuvad peamiselt sellepärast, et ei järgita ohutusnõudeid, ei kuulata ilmateadet ega arvestata tuult ega lainet. Sageli minnakse veekogule viinauimas. Juba veel olles vahetatakse kitsas paadis kohti või seistakse püsti.»

Nagu Helgi Lutvei ütles, juhtub sügiseti peamiselt õnnetusi sõudepaatidega, näiteks plastikpaadiga Pella-Fjord ja teiste madala pardaga paatidega, millele on lubatud maksimaalne lainekõrgus vaid 25 sentimeetrit. Kodumaistest sõudepaatidest on Lutvei sõnul merel ohutum Saaremaal valmistatud Kasse paat (võib paigaldada ka mootori), mille kandevõime on viissada kilo ja valmistaja on lubanud sõita kuni kaks meetrit kõrge lainega.

Helgi Lutvei nentis, et kui õnnetus on juba juhtunud ning inimene külma või lausa jäisesse vette kukkunud, ei oska paljud paanika tõttu selles olukorras käituda.

«Alajahtumise ehk hüpotermia vältimiseks on end vaja kaitsta ka vinge tuule eest, riietudes sooojalt,» lausus Lutvei. «Kaitsta tuleks pead, jalgu ja käsi. Ohtlikud on ka higist märjad rõivad. Kui on külmumiseoht, ei tohi lasta võimust võtta ükskõiksusel, tuleb endaga kasvõi rääkida või laulda. Mitmekesi olles tuleb jälgida ka teiste käitumist ja neid aidata. Hüpotermia tundemärgiks on halb enesetunne, külmavärinad, tundetu nahk, unisus.»

Helgi Lutvei rõhutas, et veest päästetud, aga ka kuival maal või paadis hüpotermias inimest aidates ei tohi tegutseda ülepeakaela tormates. Esmalt tuleb panna inimene lamama, edasise suurema külmumise vältimiseks tuleb võimaluse korral vahetada märjad rõivad kuivade vastu. Juua tuleks anda sooja magusat jooki. Kannatanuga peab pidevalt rääkima, et ta magama ei jääks. Igaks juhuks võiks paadisõidule võtta kaasa teki, millega oleks võimalik külmakannatajat soojendada. Haiglasse transportimisel peaks alajahtunud inimene samuti lamama, mitte istuma.

Külmunud inimest ei tohi hõõruda, viia järsult väga kõrge temperatuuriga ruumi või kuuma vette, samuti on keelatud anda talle sigarette ja alkoholi (mis kiirendab külmumist). Raskemal juhul, kui kannatanul on hingamine ja südametegevus hääbunud, pupillid laienenud ja teadvus kadunud, tuleb alustada elustamist, teha kunstlikku hingamist ja südamemassaazhi.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996