Taeblas taasavati söödatehas, Pension hinnatõusu sabas, Vanaduspensioni ostujõud üha langeb, Maksukoormus ei kasva, Halastus ühendab eksmeedikuid, Tihti piisab tähelepanust, Alkoholisõltuvust ravivad psühhiaatrid ja sensitiivid, Anonüümsus maksab, Asotsia

ENE PAJULA

Neljapäeval lõikasid Rootsi põllumajandusminister Annika Åhnberg ja Eesti põllumajandusminister Ilmar Mändmets läbi Taebla söödatehase väravasse tõmmatud Eesti ja Rootsi lipuvärvides lindid ja kuulutasid tehase teist korda ametlikult avatuks.

Esimest korda avati Taebla jõusöödatehas 13. detsembril 1988. Eesti suurima, 12 hektaril paikneva ja moodsaima jõusöödatehase ehitamine Läänemaale oli tollase Haapsalu parteisekretäri Arder Väli jõupingutuste tulemus. Paraku selgus peagi, et tehas on Läänemaale liiga suur.

Vahepealsete põllumajandusvapustuste tulemusel soikus töö tehases peaaegu täiesti. Tänavu märtsis ostis tehase ära Rootsi põllumajanduskontsernide Odal ja Fori moodustatud ühisfirma Farm Plant Eesti AS. Odal ja Fori toodavad Rootsis kokku miljon tonni jõusööta aastas ja nende käive on 7,4 miljardit Rootsi krooni.

Tegevdirektoriks kutsuti Rootsis elav soomlane Leo Virta. Söödatehase direktoriks valiti Harri Klemm, kes töötas tehases ka siis, kui seda esimest korda avati.

Söödatehas annab praegu tööd 18 inimesele, kes suuremalt jaolt elavad Taebla vallas. Keskmine palk valla oludes on väga hea - 5000-6000 krooni vahel.

Toodetakse kõikvõimalikku jõusööta lüpsikarjale, sigadele ja kanadele. Tehtud on ka koeratoitu, samuti söödakontsentraate ja -lisandeid.

Söödatootmiseks vajalik vili ostetakse esmajärjekorras Eestist, tänavu on seda varutud juba üle 7000 tonni. Alles siis, kui kohalikku vilja napib, tuuakse seda sisse välismaalt. Praegu on punkrid täis.

«Meile sobiks, kui raudtee jääks alles. Raudteevedu on odavam, meil on olemas vagunite kaalumaja ja oma raudteeharu. Kahju, kui see kõik tarbetuks osutub,» arvab Harri Klemm.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENDEL EERO, Endel Eero on Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees.

Vt. ka 31. oktoobri «Postimeest»

Riigikogu sotsiaalkomisjonile esitatud seaduseelnõud ei näe ette pensionikassa tulude olulist kasvu. Valitsuse esitatud eelnõu ei loobu pensionikassa tulunormatiivist (20% sotsiaalmaksu). Kuid ainuke võimalus pensione tõsta on suurendada 1% võrra sotsiaalmaksu.

Kui võtta aluseks valitsuse esitatud riigieelarve, saab järgmisel aastal lisada vanaduspensionile vaid 10-12 krooni.

Selle aasta esimeses kvartalis tõusid tarbijahinnad 8,6%, keskmist vanaduspensioni (40 tööaastat) suurendati 1. aprillil 968 kroonini - 1. jaanuari seisuga 5,4% võrra (+50 krooni).

Teises ja kolmandas kvartalis tõusid tarbijahinnad 3,8%, kogu aasta vältel 14-15%. Keskmise vanaduspensioni kasv piirdubki tänavu 50 krooniga, järgmise aasta inflatsioonitempoks planeerib rahandusministeerium 14%.

Pärast 1. septembrit, kui töötavatele vanaduspensionäridele hakati maksma täispensioni, kulub pensionide maksmiseks 340-342 miljonit kuus ehk 4080-4100 miljonit krooni aastas. Järgmise aasta eelarves on pensionide maksmiseks ette nähtud ainult 4129 miljonit krooni. Pensionitõusuks jääb seega 49 miljonit krooni, so 10-12 krooni iga pensionäri kohta.

1996. aasta hinnatõusu kompenseerimiseks tuleks tõsta keskmist vanaduspensioni järgmisest aastast vähemalt 9% ehk 87 krooni võrra. Selleks on 49 miljoni krooni asemel vaja 360 miljonit krooni.

Et kompenseerida tänavune 14%-line inflatsioon, tuleks suurendada pensione vähemalt kahel korral, näiteks 1. aprillil ja 1. septembril. See nõuab veel 250-300 miljonit krooni. Nii et riigieelarve eelnõus ette nähtud 49 miljoni krooni asemel tuleks suurendada kulusid kokku 610-660 miljoni krooni võrra.

Sotsiaalmaksu laekumine on olnud seni plaanitust suurem ja aastalõpu jääk peaks kujunema plaanitust vähemalt 120 miljoni krooni võrra suuremaks. Erastamise algusest kuni selle aasta 1. juulini oli laekunud eelarvevälise pensioni sihtkapitali arvele ligi 130 miljonit krooni.

Nende summade varal saab suurendada keskmist vanaduspensioni 1997. aasta 1. jaanuarist vähemalt 65 krooni ehk 6,7% võrra. Vastava seaduseelnõu esitab sotsiaalkomisjon Riigikogu menetlusse kas 5. või 6. novembril.

Et kompenseerida prognoositav 14%-line inflatsioon järgmisel aastal, on vaja veel 340-370 miljonit krooni. Et pensionisüsteem töötaks tõrgeteta, on varuks nelja nädala jagu vahendeid.

Kui vähendada varusid 2,5 nädalale, saab pensionitulusid suurendada 140-150 miljoni krooni võrra. Kuid 200-210 miljonit krooni jääb ikkagi puudu. Sama suur on pensionikassa lisatulu täispensioni maksmiseks töötavatele vanaduspensionäridele.

Maksude osa sisemajanduse koguproduktis (SKP) oli möödunud aastal 36,7%. Sel aastal langeb see 36,5%-le ja järgmisel aastal rahandusministeeriumi prognoosi järgi 35,7%-le. Ühe protsendi lisamine sotsiaalmaksule suurendab küll maksude osa SKPs 36,1%-ni, kuid maksukoormuse langus 1997. aastal kujuneb ikkagi kaks korda suuremaks kui eelmistel aastatel.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

SILJA KABRAL

Pensioniealiste meditsiiniõdede 1993. aastal asutatud ühing Halastus tõestab, et ka heategevas korras on võimalik hädalisi aidata.

Ühingusse Halastus kuulub praegu 15 eksmeedikut, kelle hooldusel on ligi 160 vanurit ja invaliidi. Ühingu esinaise Liidia Laaneoja sõnul ulatub hoolealuste vanus 30-st 104 eluaastani. «Meie kõige vanemad abivajajad on 102- ja 104- aastane.»

Ka eksmeedikute vanus on aukartustäratav, kuid Laaneoja sõnul sunnib neid tegutsema aktiivne loomus. «Nii saab leida meelepärast tegevust, kui pole võimalik enam tööl käia. Pealegi tunduvad võõraste murede kõrval enda mured veidi väiksemad,» räägib Laaneoja. Ta tunnistab, et üldjuhul on Halastuse tegevliikmed üsna staazhikad ja neil kõigil on ka kodus hooldust vajavad inimesed.

Eksmeedikud aitavad vanureid ja puuetega inimesi oma vabast ajast ja tahtest. «Enamasti tegutseb iga inimene oma kodu lähedal, abivajajaid on igal pool,» räägib Laaneoja.

«Pärnus tegutseb sarnane ühing kiriku toetusel,» sõnab Laaneoja. Halastus on ka seetõttu ainulaadne, et nende liikmed ei pea maksma liikmemaksu.

Eksmeedikud teevad oma hoolealuste eest ära nii kodused kui ka ametkondadevahelised asjaajamised. «Suurt rõõmu on valmistanud kingitused sponsoritelt, näiteks konservid kalakombinaadilt ja mahlad konservitehaselt.»

Halastus ei saa osutada vanuritele suurt ainelist abi. «Tihti piisab ärakuulamisest ning sünnipäeva meelespidamisest.» Halastuse liikmed käivad oma hoolealuseid ka vanadekodus vaatamas. Laaneoja räägib, et on ette tulnud juhtum, mil puudega inimene ei teadnudki, kuidas tähistatakse sünnipäeva. Jõulude paiku saab iga hoolealune väikese kingituse.

«Pahatihti satub vanur perevägivalla ohvriks ja ta heidetakse tänavale. Praegu peame neile ise ulualust pakkuma,» ütleb Laaneoja. Kriisikodu võiks olla justkui pansionaat, kus on võimalik mõni aeg muretult elada ja oma elu korraldada.

Tartu Naisseltsi avatud supiköök suudab toita vaid 30 vaest inimest. Invaühingu ruumides seisab kasutult köök koos sisseseadega. Kunagi sai seal väga odavalt süüa,» meenutab Laaneoja.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EVA LUTS

Kus ja missuguse hinnaga ravitakse Eestis alkoholisõltuvust? Oma murega võib pöörduda A-polikliinikusse Tartus või Wismari haiglasse Tallinnas, või elukohajärgsesse polikliinikusse, kus leidub kindlasti mõni psühhiaater.

«Psühhiaatriahaiglates olid varem eriosakonnad, kuid need likvideeriti,» ütleb Wismari haigla peaarsti asetäitja dr Jaanus Mumma. «Meie haiglas on nii statsionaar kui polikliinik. Tartus tegutsevas A-polikliinikus saab ainult ambulatoorset ravi.»

Tartu Psühhiaatriahaigla registraatori sõnul ei pea haigekassas kindlustatud patsiendid psühhiaatriahaiglas alkoholiravi eest maksma. «Kui haige on psühhootiliselt ägedas seisundis, siis ta saab ravi igal juhul, on tal siis haigekassakaart või mitte,» ütleb ta.

Dr Jaanus Mumma sõnul on haigekassas kindlustatud inimestel Wismari haiglas statsionaarne ravi tasuta. «Selleks aastaks on meil haigekassa limiit täis,» ütleb ta. See tähendab, et patsient, kes vältimatut ravi ei vaja, peab kaua ootama. Enamasti maksab ta ravi eest omast taskust.

Kellel ei ole haigekassakaarti või kes ei soovi seda kasutada, et kindlustada oma anonüümsust, maksab Wismari haiglas ühe visiidi eest 60 krooni. Kuu aega kestva ravi ajal teeb inimene 3-4 visiiti.

Ravipäev Wismari haiglas maksab 320 krooni pluss ravimid. Ägedas seisundis inimesele maksab haiglaravi päev samuti 320 krooni.

«Kasutame kombineeritult medikamentoosset ravi ja psühhoteraapiat. Tulemused on väga erinevad. Osa inimesi elab aastaid alkoholita,» ütleb dr Jaanus Mumma. Palju oleneb sellest, kui sügavad on joomisest tingitud tervisehäired, kui kaua ja kui intensiivselt on keegi alkoholi tarvitanud.

«Üks osa inimesi on täiesti abitus seisundis. Nad ei suuda ravi eest maksta ja nad pole ka kindlustatud. Nad saavad ainult vältimatut abi, psühhoos võetakse maha ja inimene läheb kohe haiglast välja. Klassikalist viinaravi nad ei saa ja nad vajuvad põhja,» ütleb dr Jaanus Mumma.

Mida arvab dr Jaanus Mumma sensitiividest? «Kui inimene teda usub ja temalt abi saab, siis on ju väga tore. Mingil määral võib sellist ravi ka psühhoteraapiaks pidada. Kuid psühhoteraapiate läbiviijad on saanud vastava ettevalmistuse,» ütleb ta.

«Taevane vägi liigub läbi minu,» ütleb sensitiiv Alan Danilewski. «Saan inglitega kontakti ja minu käed ravivad iseenesest nagu vaja.» Alan Danilewski ravib inimesi bioenergiaseanssidega. Ravi kestus oleneb sõltuvusest. Patsient loobub enamasti alkoholist aastaks, siis tuleb teha kordusseanss. «Peaasi, et inimene seda tahaks. Kui patsient ise ravi vastu on, siis mina teda aidata ei saa.»

Alan Danilewski alkoholiravi seanss maksab 1180 krooni, narkootikumide ja hasartmängusõltuvuse ravi seanss maksab 1450 krooni. «Patsiente ikka on, kuid vähe, sest teen individuaalset ravi. Tegelen korraga ühe patsiendiga kuni tund aega.» Alan Danilewski sõnul on hind minimaalne.

Inimene peab enne Danilewski seanssi olema kolm päeva kaine. «Ühel korral ravi ebaõnnestus, patsient oli tarvitanud uimasteid. Sellisel juhul tuleb enne teha narkootikumiravi.» Enne narkootikumiravi ei tohi narkootikume tarvitada 10 päeva.

Kuidas suhtub sensitiiv teistesse alkoholiravi võimalustesse? «Kui ravi aitab, siis on kena, kui seda tehakse. Kõige tähtsam on tulemus,» ütleb Alan Danilewski.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele JAANUS ÕUNPUU, Ajalehest «Dagens Nyheter»

Kolme kuu vanusest lapsest on näha, kas ta kasvab ülekaaluliseks või mitte. Juba selles eas söövad paksusele kalduvad lapsed rohkem kui teised, näitavad Pennsylvania ülikoolis tehtud uurimused.

Ameeriklased on arvutianduritega varustatud lutipudeli abil kindlaks teinud, et ülekaaluliste emade lapsed on juba kolmekuuselt omandanud energilise söömisviisi. Need lapsed imevad lutti agressiivsemalt - 50% rohkem kui teised lapsed - ning saavad seetõttu 20% rohkem toitu. Aastaselt hakkavad nad teistest lastest rohkem kaalus juurde võtma.

Juba ammu on olnud teada, et lapsed pärivad paksuse oma vanematelt. Samas on olnud aga raske kindlaks teha, millisel määral jäljendavad lapsed vanemate toitumis- ja liikumisharjumusi ning millisel määral on sel geneetilised põhjused.

Kolme kuu vanune beebi ei oska matkida oma vanemate toitumisharjumusi. Tõenäoliselt söövad need lapsed instinktiivselt rohkem ning neil on suurem risk täiskasvanuna paksuks saada.

Uurimise käigus toitsid emad oma lapsi lutipudelist, mille külge olid monteeritud andurid. Arvuti registreeris lapse imemissageduse ja söödud toidu hulga. Ülekaaluliste emade lapsed imesid minutis 45, teised lapsed 36 korda. Samas sõid ülekaaluliste emade lapsed teistest kauem.

Uurimistöö eesmärk oli leida paksuse varajane hoiatussignaal. «Me tahame paksusele kalduvad isikud varakult kindlaks teha, et rakendada vastuabinõusid,» ütles uurimisrühma juht Robert Berkovich. Laste ülekaalulisust peetakse Ameerika Ühendriikides suureks terviseprobleemiks.

Statistika näitab, et iga neljas 16-17-aastane ameerika laps on ülekaaluline. Need lapsed jätkavad kaalus juurdevõtmist ning riskivad täiskasvanuna oma tervisega.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996