Briti üksused ei läinud tänavu kevadel Basras peetud lahingute ajal Iraagi armeele ja ameeriklastele ligi nädal aega appi seetõttu, et neil oli salalepe radikaalsele vaimulikule Moqtada al-Sadrile alluva Mahdi armeega, kirjutas eilne ajaleht The Times, viidates anonüümsetele Iraagi ja Ühendriikide allikatele.
Timesi andmeil ei võinud selle leppe tõttu ükski Briti sõdur Basrasse minna kaitseminister Des Browne’i loata. Ajaks kui tema oma heakskiidu andis, ehk siis kuus päeva pärast lahingute puhkemist, olid iraaklased ja USA merejalavä
elased põhitöö ära teinud ning tõsisemad võitlused läbi. Briti lehe teatel šokeeris salakokkuleppe avalikukstulek nii Washingtoni kui Bagdadi.
Väidetavalt oli brittide eesmärk veenda mahdiste rahumeelselt tavapoliitikasse naasma ja ühtlasi kindlustada oma vägede turvalisus. Nüüd aga tunnistasid mitmed kaitseministeeriumi esindajad lehele, et tegu oli suure veaga, mis kahjustas brittide mainet nii iraaklaste kui ka teiste liitlaste silmis.
USA merejalaväekapteni Eric Whyne’i sõnul oli ta hämmastunud selle üle, et üks koalitsioonijõududesse kuuluv riik võis sõlmida vaenlastega kokkuleppe ja anda lubaduse mitte minna nende võimu all olevale alale.
Iraagi armee brigaadikindrali Adel Abbasi sõnul ei suutnud britid neile mingit tuge pakkuda. «2005. aastal hakkasid britid Basra üle kontrolli kaotama. Nad hülgasid missiooni ja hakkasid tegelema enda kaitsmisega,» rääkis ta. «Mässulised ja teised pahad tegelased hakkasid muutuma tugevamaks. Mässulised ei näinud armees mingit erilist ohtu.»
Tagantjärele kevadisi sündmusi meenutades leidis Abbas, et Mahdi armee tugevust hinnati üle. Nende ründamine oli nagu pehkinud uksest sissemurdmine – tugeva löögi peale varises see kokku.
Iraagi peaministri Nouri al-Maliki otsus 25. märtsil Basrat rünnata tuli üllatusena nii USA-le kui ka brittidele. Ameeriklased reageerisid sellele kiirelt abivägede saatmise ja logistilise toe pakkumisega. Britid jäid aga 31. märtsini kõrvaltvaatajaiks – osaliselt ka seetõttu, et nende juht, kindralmajor Barney White-Spunner viibis tol hetkel suusapuhkusel.
Nagu resümeeris eile Timesi ajakirjanik Deborah Haynes, oli Basra ründamine al-Maliki esimene tõsine jõuproov riigis omal käel korda luua, ning ühtlasi näitas see järjest kahanevat usaldust brittide vastu. Pärast avastust, et Briti luure peab salaläbirääkimisi valitsusvastase rühmitusega, hoidis al-Maliki Basra ründamise kavasid nende eest viimase hetkeni saladuses. (The Times/PM)