Männik: üksi ei suuda Rahvaliit enam oma seisukohti kaitsta

Veiko Pesur
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Männik
Jaanus Männik Foto: Peeter Langovits

Rahvaliidu Pärnu maakonnaühenduse juhatuse liige ja kolmes riigikogu koosseisus olnud Jaanus Männik leiab, et olematu reitinguga suurparteil ei olegi palju muid võimalusi valijate huve kaitsta kui liitlasi otsida.


Männik tunnistas, et igal erakonnal on oma asend ja eesmärgid. «Selles mõttes on ühisosa leidmise kõnelused alati problemaatilised, eriti kui päris ühinemine eesmärgiks võtta,» ütles Männik.

Ta lisas samas, et Rahvaliit moodustus tegelikult samuti kolme erakonna liitumisel 2000. aastal ning see toimus mõistlikel tingimustel ja kõiki osalisi rahuldavalt. «Mingi väike vähemus oli tegelikult ka, kes ei liitunud. Ega see ei ole midagi erakordset,» rääkis Männik.

Eile volikogu ette pandud ettepaneku sotsiaaldemokraatidega läbirääkimisdelegatsiooni moodustamise kohta märkis Männik, et volikogu arutas seda ja andis nõusoleku. «Tõsi, see volitus tuli suhteliselt suure poolt- ja vastuolijate lahknemisega. Aga volitus anti, et nendel teemadel läbirääkimisi pidada ja kongress kokku kutsuda, kellele läbirääkimiste tulemus otsustamiseks anda. Kõik seisab alles enne seda kongressi ja maakonnaühenduste volikogusid ees,» rääkis Männik.

Valged ja mustad jõud

Ta kinnitas, et enamiku rahvaliitlaste meelest on erakond olnud alati mõistlike ja oluliste eesmärkidega. «Me oleme neid aja jooksul ka küllalt tähelepanuväärselt ja hästi ajanud. Kuigi ajakirjandusele pole seda tavaliselt meeldinud eriti analüüsida ja praegune reiting pole kah teab mis hea,» möönis Männik.

Eesti riigivõim ja valitsuserakond on tema hinnangul praegu jagunenud kahte lehte - valged ja mustad ning demokraatiat ja diskussiooni on vähe. Samuti käib võimuvõtmine lihtlausetega ja 50-miljoniliste kampaaniatega. «Leiame, et selle olukorra mõistlik alternatiiv võiks olla kolmas- demokraatlikum, sotsiaalsem ja regionaalsem jõud.»

Kahe erakonna eesmärkide ja programmide kohta sõnas Männik, et need on suhteliselt lähedased. «Välja arvatud küll see, et Rahvaliit on ainuke üle-eestiline regionaalne ja ääremaade murede eest seisnud erakond, mida keegi teine pole siiamaani nii tugevalt esitanud,» nentis Männik.

Kas ja kui hästi meeldiks ühinemine sotsidega üksikliikmetele- siin on Männiku meelest kindlasti probleeme ja eriarvamusi ja diskussioon tõotab äge tulla. «Kindlasti on väga palju neid inimesi, kes leiaksid, et niisuguse regionaalse maaerakonna liitumine jätaks maapiirkonnad nõrgemini esindatuks, mis on ka kindlasti probleem, kuid suuremad eesmärgid kaaluvad Rahvaliidu eilse volikogu enamiku arvates selle üle,» rõhutas Männik.

Pikka laagerdamist ei olnud

Ta möönis, et asjaajamisega oli probleeme, kuid juba alanud valmisvõitluses tuleb arvestada, et mis tahes argument või idee on kohe rünnatav. «Eriti rünnatavad on need liikumised konkurentide poolt. Väga pikalt seda ideed esimees ja asemehed ei lasknud laagerdada. Panid nii-öelda vaia maha, tekst oli hindamiseks ette antud ja esimehel selleks kongressilt saadud mandaadiga voli,» rääkis Männik.

Ta tunnistas samas, et pigem on probleem sisuline, et kas idee on hea või ei ole. «Üks osa arvab, et ei ole hea idee ja suurem osa arvab, et on hea,» leidis Männik.

Veel lisas ta, et arusaadavalt võiks suur erakond iseseisvalt jätkata ja seda olekski vaja. «Kuid eks valijad ole siin otsustava tähtsusega ja karta on, et meil praegu see positsioon valijaskonna hulgas nii tugev ei ole, et me oma seisukohti nii hästi saaksime kaitsta kui vaja oleks.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles